Pronksiöö Tallinnas

Pronksiöö Tallinnas: kuidas saabus lõpp illusioonidele

119
(Uuendatud 17:58 26.04.2019)
26. aprillil kaksteist aastat tagasi kogunesid need, kes olid vastu Andrus Ansipi valitsuse otsusele Teise maailmasõja ajal hukkunud nõukogude sõdurite mälestusmärk Tallinna kesklinnast minema viia, Tõnismäele.

ТАLLINN, 26. aprill — Sputnik. Kired Teises maailmasõjas langenute monumendi ümber Eesti pealinnas olid keenud juba aastaid. Eesti rahvuslased nõudsid mälestussamba kesklinnast äraviimist ja korraldasid provokatsiooni provokatsiooni järel. Need, kelle jaoks mälestus nõukogude sõdurite kangelasteost oli püha, üritasid monumenti omavoli eest kaitsta.

Mismoodi pronksiöö traagilised sündmused arenesid, sellest lugege Sputnik Eesti longreadist >>

Eesti venekeelse elanikkonna kannatuse karikas sai täis siis, kui ametiisikud hakkasid rääkima monumendi kõrvale maetud "marodööridest".

Eesti peaminister Andrus Antsip teatas, et see mälestussammas oleks ammu tulnud ära koristada, sest nõukogude sõduri kuju on okupatsiooni sümboliks.

26. aprillil avastasid "Aljošast" (nii nimetati seda mälestussammast rahvasuus) möödujad, et haljasala on ümbritsetud taraga ning piirde ette on rivistatud politseiahelik. See info levis interneti kaudu hetkega ja Tõnismäele hakkas rahvast kokku voorima.

Venemaa on nördinud Eesti prokuratuuri otsusest >>

Esialgu oli aktsioon rahumeelne, politseinike jalge ette asetati lilli. Õhtuks hakkas pinge kasvama. Vastusels politseinike üleskutsele laiali minna lendasid nende pihta pudelid ja kivikamakad.

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse Venemaa kodaniku Dmitri Ganini tapmise kohta
© AP Photo / Sergey Ponomarev

Ühiskondliku organisatsiooni "Öine vahtkond" aktivistidel, kes monumenti pikka aega vandaalide eest kaitsesid, ei õnnestunud neid provokaatorite samme ennetada.

Politseinikud tõrjusid rahvasumma Tõnismäelt minema. Provokaatorite üleskutsete peale lõhuti ja rüüstati kioskid, peksti sisse kaupluste vaateaknad, pöörati kummuli autosid. Üleskeeratud noormehi oli juba võimatu peatada. Kusjuures pogrommides osales nii vene kui ka eesti noorus. Politsei jättis linna rüüstamise meelevalda.

Kas inimeste laialiajamise ja vahistamise operatsioon töötati välja selsamal ööl või juba varem, pole teada, kuna vastavad materjalid on salastatud. Aga järgmisel päeval põrkusid juba Vabaduse väljakule kogunenud inimesed politseinike ootamatult karmi tegutsemisega.

Pronksiöö sündmused Tallinnas >>

Sel päeval võtsid jõustruktuuride töötajad rõivastelt tunnusmärgid-nimesildid maha, inimesi suruti kõhuli maha ja kolgiti kõiki järgemööda. Seejärel laaditi inimesed bussidesse ja veeti Tallinna sadama D-terminali angaaridesse. Pealtnägijate tunnistuste kohaselt jätkusid peksmised sealgi, kuid kõige verisemaid videokaadreid ei ole avalikustatud.

Hiljem jäid paljud Eesti venelased nõusse, et nõukogude sõdurite säilmed oli vaja kalmistule ümber matta, kuna haljasala ja bussipeatus ei ole surnukehadele sobiv koht. Teine küsimus on see, et seda oleks tulnud teha auavalduste, aga mitte solvangutega, mis viisidki välja pronksiöö tragöödiani.

Aastatega on valu taandunud, kuid nendel, kes neid ühiskonda rahvustunnuse alusel lõhestanud päevi üle on elanud, on raske neid unustada. Mismoodi pronksiöö traagilised sündmused arenesid, sellest lugege Sputnik Eesti longreadist.

119
Tagid:
poliitika, politsei, Pronksisõdur, Eesti, Tallinn, Pronksiöö
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Samal teemal
"Pronksiöö": aastaid hiljem