Pronksiöö Tallinnas

Pronksiöö Tallinnas: kuidas saabus lõpp illusioonidele

175
(Uuendatud 17:58 26.04.2019)
26. aprillil kaksteist aastat tagasi kogunesid need, kes olid vastu Andrus Ansipi valitsuse otsusele Teise maailmasõja ajal hukkunud nõukogude sõdurite mälestusmärk Tallinna kesklinnast minema viia, Tõnismäele.

ТАLLINN, 26. aprill — Sputnik. Kired Teises maailmasõjas langenute monumendi ümber Eesti pealinnas olid keenud juba aastaid. Eesti rahvuslased nõudsid mälestussamba kesklinnast äraviimist ja korraldasid provokatsiooni provokatsiooni järel. Need, kelle jaoks mälestus nõukogude sõdurite kangelasteost oli püha, üritasid monumenti omavoli eest kaitsta.

Mismoodi pronksiöö traagilised sündmused arenesid, sellest lugege Sputnik Eesti longreadist >>

Eesti venekeelse elanikkonna kannatuse karikas sai täis siis, kui ametiisikud hakkasid rääkima monumendi kõrvale maetud "marodööridest".

Eesti peaminister Andrus Antsip teatas, et see mälestussammas oleks ammu tulnud ära koristada, sest nõukogude sõduri kuju on okupatsiooni sümboliks.

26. aprillil avastasid "Aljošast" (nii nimetati seda mälestussammast rahvasuus) möödujad, et haljasala on ümbritsetud taraga ning piirde ette on rivistatud politseiahelik. See info levis interneti kaudu hetkega ja Tõnismäele hakkas rahvast kokku voorima.

Venemaa on nördinud Eesti prokuratuuri otsusest >>

Esialgu oli aktsioon rahumeelne, politseinike jalge ette asetati lilli. Õhtuks hakkas pinge kasvama. Vastusels politseinike üleskutsele laiali minna lendasid nende pihta pudelid ja kivikamakad.

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse Venemaa kodaniku Dmitri Ganini tapmise kohta
© AP Photo / Sergey Ponomarev

Ühiskondliku organisatsiooni "Öine vahtkond" aktivistidel, kes monumenti pikka aega vandaalide eest kaitsesid, ei õnnestunud neid provokaatorite samme ennetada.

Politseinikud tõrjusid rahvasumma Tõnismäelt minema. Provokaatorite üleskutsete peale lõhuti ja rüüstati kioskid, peksti sisse kaupluste vaateaknad, pöörati kummuli autosid. Üleskeeratud noormehi oli juba võimatu peatada. Kusjuures pogrommides osales nii vene kui ka eesti noorus. Politsei jättis linna rüüstamise meelevalda.

Kas inimeste laialiajamise ja vahistamise operatsioon töötati välja selsamal ööl või juba varem, pole teada, kuna vastavad materjalid on salastatud. Aga järgmisel päeval põrkusid juba Vabaduse väljakule kogunenud inimesed politseinike ootamatult karmi tegutsemisega.

Pronksiöö sündmused Tallinnas >>

Sel päeval võtsid jõustruktuuride töötajad rõivastelt tunnusmärgid-nimesildid maha, inimesi suruti kõhuli maha ja kolgiti kõiki järgemööda. Seejärel laaditi inimesed bussidesse ja veeti Tallinna sadama D-terminali angaaridesse. Pealtnägijate tunnistuste kohaselt jätkusid peksmised sealgi, kuid kõige verisemaid videokaadreid ei ole avalikustatud.

Hiljem jäid paljud Eesti venelased nõusse, et nõukogude sõdurite säilmed oli vaja kalmistule ümber matta, kuna haljasala ja bussipeatus ei ole surnukehadele sobiv koht. Teine küsimus on see, et seda oleks tulnud teha auavalduste, aga mitte solvangutega, mis viisidki välja pronksiöö tragöödiani.

Aastatega on valu taandunud, kuid nendel, kes neid ühiskonda rahvustunnuse alusel lõhestanud päevi üle on elanud, on raske neid unustada. Mismoodi pronksiöö traagilised sündmused arenesid, sellest lugege Sputnik Eesti longreadist.

175
Tagid:
poliitika, politsei, Pronksisõdur, Eesti, Tallinn, Pronksiöö
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Samal teemal
"Pronksiöö": aastaid hiljem
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde