Julian Assange'i toetajate miiting

Kuidas poliitikud ebamugava tõe eest kätte maksavad

102
(Uuendatud 19:16 20.04.2019)
Euroopa Parlamendi fraktsioon autasustab Julian Assange'i teavitusõiguse eest väljapandud auhinnaga, ent inimõiguste järgimist jälgivas ühingus Human Rights Watch lüüakse häirekella: austraallase vahistamine on veel üheks näiteks sellest, kuidas valitsused "ebamugavate" inimestega arveid klaarivad.

TALLINN, 20. aprill — Sputnik. "Mis pattu Assange tegi – häbistas selle maailma vägevaid?", "Assange võeti vahi alla. Ajakirjanikud peavad tõusma tema kaitsele" – sedalaadi pealkirjad on viimastel päevadel kirendamas ajalehtede esikülgedel. Mismoodi need, kes said paljastatud, rikuvad nende elu, kes on tõe välja kaevanud, sellest kõneleb RIA Novosti artikkel.

Ajakirjanik vastu tahtmist

Ja kuni lehetoimetused arutavad, kas võib nimetada ajakirjanikuks häkkerit, kes on avaldanud maailma tipptegelaste saladusi, on inimõiguslaste organisatsioonid juba kuulutanud Assange'i vahistamise mustaks päevaks ajakirjandusele.

© Ruptly
Julian Assange"i vahistamine

See, milles WikiLeaks'i asutajat USA-s süüdistatakse, on internetiajastul ajakirjaniku töö lahutamatuks osaks, nenditakse Human Rights Watch'is. Krüpteeritud vestlusi sõnumirakendustes, anonüümseid allikad, turvatud failitalletussüsteeme kasutavad sensatsioonide ja eksklusiivlugude otsinguil iga päev sajad korrespondendid. Samas keelduvad paljud USA meediatöötajad Assange'i oma kolleegiks pidamast.

Julian Assange vahistamine >>

Aga raske on vaielda selle vastu, et maailma suurimad väljaanded annaksid terve varanduse lugude eest, mille Assange veebivõrku tasuta üles riputas.

"See on ohtlik pretsedent kõigi meediatöötajate jaoks mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas. Selgub, et iga ajakirjanik võidakse välja anda USA-le, kus tema üle hakatakse tõese teabe avaldamise pärast kohut mõistma," teatas Assange'i advokaat Jennifer Robinson pärast oma kaitsealusega politseijaoskonnas toimunud kohtumist.

Piinati ja tükeldati

Esialgu pole veel selge, mis nimelt Assange'i USA-s ähvardab. Igatahes hakatakse tema üle kohut mõistma. Aga kaugeltki iga selle maailma vägevate silmis "süüdlane" ei ole kohtuni elus püsinud.

Möödunud aasta oktoobris läks kaduma saudi ajakirjanik Jamal Khashoggi, kes paar viimast aastat elas USA-s ja kirjutas lugusid The Washington Posti'le. Ta sõitis oma abielulahutuse dokumentide vormistamiseks Türgisse Saudi Araabia saatkonda. Khashoggi kavatses uuesti abielluda, konsulaadi väravate ees oligi pruut teda ootamas. Kuid mees sellest hoonest enam välja ei tulnudki.

Участник акции протеста с портретом саудовского журналиста Джамаля Хашукджи у здания консульства Саудовской Аравии в Стамбуле, Турция
© AFP 2019 / Ozan Kose
Möödunud aasta oktoobris läks kaduma saudi ajakirjanik Jamal Khashoggi

Seniajani pole teada, mis seal nimelt juhtus. Kõige levinuma versiooni kohaselt ajakirjanikku piinati ning siis, kui ta oli hinge heitnud, tükeldati surnukeha ja üritati happes ära lahustada. Veebivõrgus on videosalvestused, kus diplomaatilise esinduse territooriumilt tassitakse välja kotte oletatavalt hukkunu jäänustega.

Arveteõienduse põhjuseks peetakse Khashoggi kriitilisi väljaütlemisi Saudi Araabia poliitika kohta. Peamise kahtlusalusena on nimetatud Saudi Araabia kroonprintsi Mohammad bin Salmani. Aga maailma tipud pole tõtanud teda vastutusele võtma.

Ka möödunud detsembris Argentinas toimunud Suure Kahekümne tippkohtumisel suheldi rahumeeli kroonprintsiga. USA president Donald Trump andis mõista, et ei hakka tolle vahejuhtumi pärast väärtusliku partneriga suhteid rikkuma.

Human Rights Watch'i inimõiguslased on avaldanud nördimust selle üle, kuidas Saudi Araabia teisi ajakirjanikke taga kiusab ja teisitimõtlejatega ümber käib. Ning meenutatud, et 2018. aasta maikuus, vaid loetud nädalad enne seda, kui naistele anti ametlikult luba autot juhtida, vahistas ja piinas politsei mitut tuntud inimõiguslast, süüdistades neid riigireetmises ja teistes kuritegudes.

Said kannatada rahvusvähemuse pärast

Läinud aastal leidis aset veel üks meediatöötajatega seotud ning suurt vastukaja tekitanud kaasus: septembris mõisteti Myanmaris seitsmeks aastaks vangi kaks Suurbritannia teabeagentuuri Reuters ajakirjanikku.

Meedialahingud >>

Wa Lone ja Kyaw Soe olid avaldanud andmed sõdurite poolt kümne rohingja rahvusest inimese mahalaskmise kohta. Fotod kaheksa mehe ja kahe koolitüdruku hukkamiskohalt vapustasid maailma avalikkust, kes jälgib Myanmari demokratiseerimist sellest ajast peale, mil sealne kahekümneaastane sõjaväehunta valitsemine 2011. aastal otsa sai.

Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend
© Sputnik / Вадим Анцупов

Nagu ametivõimud täpsustasid, mõisteti Wa Lone ja Kyaw Soe süüdi mitte ajakirjandusliku tegevuse, vaid riigisaladuse avaldamise eest, ehkki fotod anti neile politseiohvitseride poolt. Süüdistaja nõudis lausa neljateiskümneaastast vabadusekaotust.

Veidi aega enne kohtuotsuse väljakuulutamist oli ÜRO just tunnistanud rohingjade tagakiusamise Myanmari võimude poolt genotsiidiks. Sõdurid on hulgakaupa tapnud, vägistanud selle rahvusrühma esindajaid, valitsus aga on järjekindlalt kütnud üles viha selle rahvusvähemuse vastu. ÜRO-s arvatakse, et seadusesilma ette peavad astuma viis kindralit ja üks vägede ülemjuhataja.

"Vabastage Võšinski"

Peaaegu aasta vaevleb eeluurimisvanglas portaali RIA Novosti Ukraina juht Kirill Võšinski. Ajakirjanikku kahtlustatakse isehakanud Donetski vabariikide toetamises ja riigireetmises. Teda ähvardab kuni viisteist aastat vangistust.

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Kohe pärast Võšinski vahistamist avaldas organisatsioon Piirideta Reporterid nördimust ja kutsus Ukraina võime üles kas esitatud süüdistusi põhjendama või ajakirjaniku vabastama.

Руководитель портала РИА Новости Украина Кирилл Вышинский (справа) в Херсонском апелляционном суде, где рассматривается жалоба на продление ему ареста
© Sputnik / Стрингер
RIA Novosti Ukraina juht Kirill Võšinski

Venemaal leitakse, et Võšinski vahistati tema otsese kutsetegevuse pärast. Moskva on ametlikult nõudnud Kiievilt ajakirjaniku vabastamist. Võšinski kauaaegse kohtueelse kinnipidamise üle pahandatakse ka Euroopas.

"Ajakirjanikel on õigus arvamusi ja vaateid vabalt väljendada ja teavitada ka vastakatest sündmustest. Mitte mingil juhul ei tohi neid kutsetegevuse tõttu taga kiusata," ütles OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse asjus Harlem Désir.

Kirill Võšinski kommenteeris kaasvangide suhtumist Ukraina presidenti >>

Võšinski vahi all hoidmine ei ole sugugi ainsaks rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide etteheiteks Ukrainale. OSCE raportites märgitakse, et ajakirjanikud, kes tegelevad korruptsiooniskeemide uurimisega, langevad sageli repressioonide alla.

Riigisaladuse hind

2018. aasta seisuga oli valitsusvälise organisatsiooni Ajakirjanike Kaitsekomitee arvestuste kohaselt maailmas süüdi mõistetud 251 meedia esindajat. Kusjuures 70 protsenti vangistatud reporteritest langeb viie riigi arvele.

Esikohal on Jamal Khashoggi mõrvamise üle nördimust avaldanud Türgi (68 inimest), teisel kohal Hiina (47 inimest), seejärel Egiptus (25 inimest), Eritrea ja Saudi Araabia (kummalgi 16 inimest).

Kõige sagedamini antakse ajakirjanikke kohtu alla riigisaladuse avaldamise või riigireetmise eest. Ja kuigi reporterite jaoks kõige ohtlikumateks peetakse Lähis-Ida ja Aafrika riike, kõlavad väitlused ajakirjandusvabaduse teemal aina valjemini ka lääne demokraatiates.

Nagu Human Rights Watch'is täheldatakse, ei armastata ajakirjanikke sellepärast, et nad seavad poliitikud ebamugavasse olukorda ning mõnikord lausa lammutavad nende karjääri. Aga karistada tohib neid ainult halvasti tehtud töö eest – hoopiski mitte katse eest tõde teada saada ja maailmale näidata.

102
Tagid:
karistus, sõnavabadus, poliitika, ajakirjanik, meedialahingud
Teema:
Julian Assange vahistamine (11)
Samal teemal
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine
Julian Assange vahistamine
Meedialahingud