Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas

Mida Eesti 200 valitsuselt ootab - spikker suurte asjade tegemiseks

100
(Uuendatud 14:25 14.04.2019)
Eesti 200 esitab loodavale valitsusele 12 suurt sammu, mis on erakonna kinnitusel hädavajalikud Eesti uue arenguhüppe saavutamiseks, kuid mille jaoks pole loodav valitsusliit taaskord poliitilist tahet leidnud.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Suurte asjade tegemata jätmisega pannakse panti meie kõigi tulevik. Nii nagu viimastel, nii ka uuel loodaval valitsusel jääb puudu pikem vaade ja julgus teha suuri reforme, vahendab Pealinn viitega BNS-le Eesti 200 avaldust.

Eesti 200 soovitus: peaminister peab justiits- ja välisminister välja vahetama >>

Tegemata jääb üks kõige olulisemaid ja valulisemaid muutusi, mida Eesti vajab – ühtse Eesti kooli loomine ületamaks emakeelel põhinevat rahvuslikku segregeeritust Eesti ühiskonnas, seisab Eesti 200 avalduses.

"Just keeleliste kogukondade eraldus on olnud üheks Eesti arengu piduriks ning soovimatus selle probleemiga jätkuvalt tegeleda vaatab vastu ka uuest koalitsioonilepingust. Eesti peab tegema suure arenguhüppe nõukogude-aegse keeleliselt eraldatud koolivõrgu reformimisel ühtseks Eesti kooliks kõikide Eesti laste tuleviku nimel!" on avalduses.

"Kasvav hariduslik ebavõrdsus võtab ära meie laste tuleviku. Meid on vähe ja me ei saa lubada endale olukorda, kus koolide haridustulemustes haigutavad mäekõrgused vahed. Haridusliku ebavõrdsusega võitlemise eelduseks on 79+1 koolivõrgu asendamine ühe tervikliku pildiga," seisab avalduses.

Erakonna arvamsel peab tuleviku koolivõrk lähtuma põhimõttest, et kõik lapsed, olenemata emakeelest õpivad koos, õpivad kodulähedases alg- või põhikoolis ning kogu riigis on üles ehitatud rahvusvaheliselt kvaliteetset haridust andvad riigigümnaasiumid. Erakoolide käsitlemine ühtse koolivõrgu osana toetab hariduslikku mitmekesisust.

Muude soovituste seas on: põhjalik riigireform, personaalse riigi käivitamine, sotsiaalkaitse süsteemi reform, Eesti majandusele hoo sisse andmine, õpetajate ambitsioonikas palgatõus.

Eesti 200 reklaamplakatid rikkusid seadust >>

Uue valitsusliidu koostööleppest on välja jäänud veel mitmete oluliste probleemide lahendamine: tervishoiusüsteemi krooniline rahapuuduse lahendamine; töötavate vanaduspensionäride ebaõiglase maksustamise lõpetamine; iganenud ühistranspordi süsteemi põhjalik reform; punnseis Eesti kodakondsuspoliitikas; katuserahade eraldamise lõpetamine ja erakondade rahastamise põhimõtete üle vaatamine, seisab Eesti 200 avalduses. 

Plakatiaktsioon kukutas Eesti 200 toetuse kahele protsendile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti 200 on Eesti erakond, mis loodi 3. novembril 2018. Liikumise sünd leidis aset 2017. aasta jooksul, kui inimesed hakkasid kogunema, et arutada Eesti tuleviku küsimusi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Viis erinevatel elualadel tegutsevat inimest, kelle seas on Kristina Kallas ja Priit Alamäe, avaldasid kümme kuud enne Riigikogu valimisi uue poliitilise liikumise käivitamist tähistava manifesti. 

Alates sügisest püsivalt üle valimiskünnise olnud Eesti 200 toetus langes plakatiaktsiooni järel. Tallinna Hobujaama trammipeatusesse ilmusid jaanuari algul Eesti 200 poolt paigutatud plakatid, mis kutsusid eestlaseid ja venelasi eri pooltele seisma. 

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine
100
Tagid:
valitsus, valimised, Riigikogu, poliitika, Eesti 200
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde