Mike Pence

Polnud Pence' igi väärt. Ühendriikide asepresident kõlistas ÜROs nominaali

93
(Uuendatud 04:12 14.04.2019)
Isegi liitlased, kellelt Pence ilmselt Julgeolekunõukogus tulist toetust ootas, olid kergelt jahmunud. Asepresidenti hinnati vääriliselt. Tema kõne heliseb neil veel kaua kõrvus, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Mihhail Šeinkman.

Kui teie perekonnanimi on Pence, siis mida iganes see teie keeles ka ei tähendaks, on parem oma keelt talitseda, muidu antakse tagasi samade müntidega ja nimetatakse sellist käitumist nominaaliks. Ameerika Ühendriikide asepresident pole loomulikult mingi peenraha. Figuur ikkagi.

Kuidas seda ka ei veereta, kulli ikkagi ei tule. Paljad kirjad. Või nagu lapsepõlves öeldi "krabin". Ja tema puhul – külma käes. See tähendab, et krabiseb veidi ja ongi kõik.

USA Riigidepartemang hinnast, mida Venemaal tuleb Venezuela toetamise eest maksta >>

Kuigi Mike Pence ilmus ÜRO Julgeolekunõukogusse, et sekkuda isiklikult Venezuela asjadesse sellele pühendatud erakorralisel istungil, polnud see üldse sellepärast, et Ühendriikidel pole Julgeolekunõukogus siiamaani oma alalist esindajat. Ta saabus raskekahurväena, st panna kohe suure pauguga. Valge Maja oleks heameelega löögi otse Caracasele andnud ja üldsegi mitte ülekantud tähenduses. Esialgu aga toimub see rünnak vaid Julgeolekunõukogus. Midagi peab ju tegema.

Parlamendi spiiker Juan Guaido
© Sputnik / Марко Бельо

Guaido alustas 6. aprillil riigipöörde viimast faasi - operatsiooni "Vabadus" aga vabaduses on hoopis ikka veel Nicolas Maduro. Muudkui valitseb riiki ja ei pelga midagi. Nii otsustaski USA temast üle astuda seal, kus teda ka koduseinad aitama peaksid - oma territooriumil. Kuigi üldiselt arvatakse, et ÜRO on kogu maailma territoorium, asub ta New Yorgis.

Nii tuligi sinna tähtsuselt teine ameeriklane nagu peremees, et talle ebasoovitav isik uksest välja ajada.

"Kogu lugupidamise juures, härra suursaadik," ütles ta Venezuela saadikule Samuel Moncade'ile, "ei peaks te siin olema. Te peaksite minema koju ja ütlema oma presidendile, et tema aeg on läbi." Ta lisas, kelle kasuks mäng lõppes, aga see oli vaikimisigi arusaadav.

Kombinatsioon oli lihtne nagu lapse matt - ajage Maduro esindaja Julgeolekunõukogust välja ja registreerige tema asemel Guaido esindaja, kusjuures Guaido ei pruugi isegi teada, kes see on. Ja siis tema kaudu tunnustada juba Guaidod ennast. Tuleb välja, et mitte lihtsalt kusagil, vaid ÜROs. Kõik. Bingo.

Maduro poolehoidjate meeleavaldus Caracasis
© Sputnik / Эва Мари Ускатеги

Kohe ei tulnud välja. Isegi liitlased, kellelt Pence ootas tulist poolehoidu stiilis "Käigu kuupeale!", jahmusid kergelt. Asepresidenti hinnati vääriliselt. Tema kõnest lõid kõrvad ikka veel pilli.

Tegelikult oli see jumalateotus ruudus. Esiteks, sellised asju ÜROs, selles diplomaatiatemplis öelda, on umbes nagu altarile sülitamine. Teiseks tegi ta seda "keerulise humanitaarolukorra" ettekäändel. Justkui kõik ei teaks, kellele Venezuela selle eest tänulik peaks olema.

On raske mõista, millele Pence konkreetselt lootis, kuid vaevalt suursaadiku vabandavale naeratusele. Too ei liigutanud kulmugi, ammugi siis mitte jalgu.

Tema on siin suveräänse riigi alaline esindaja aga Ameerika Ühendriikide asepresident vaid ajutine nähtus. Seepärast pidi ta tema enda väljendit kasutades "kogu lugupidamise juures" lahkuma.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

93
Tagid:
USA, ÜRO, Mike Pence
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde