Reformierakonna esinaine Kaja Kallas

Reformierakond ja sotsid avaldasid valitsuse moodustamise alused

142
(Uuendatud 13:39 13.04.2019)
Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond avaldasid valitsuse moodustamise aluste dokumendi, mis kirjeldab põhimõtteid, mille järgi Kaja Kallase juhitud valitsus tegutsema hakkaks.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Reformierakonna esinaine Kaja Kallas ütles, et president Kersti Kaljulaid tegi talle ettepaneku valitsuse moodustamiseks ning põhiseaduse järgi tuleb tal esineda riigikogule ettekandega valitsuse moodustamise alustest, mida ta teeb esmaspäeval, 15. aprillil, edastas ERR.

SEB pank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi Jevgeni Ossinovski sõnul on Eesti ühiskond teinud viimase ligi kolmekümne aasta jooksul läbi tohutu arengu ning selle eelduseks on olnud vaba ühiskond ja kuulumine Euroopa väärtusruumi.

"Kõik ei ole ühisest edust piisavalt osa saanud, aga see ei tähenda, et peame üksteist vaenama ja ühiskonnana endasse sulguma. Küll peab uus valitsus olema ambitsioonikas ja tulevikkuvaatav, sest tänastest otsustest sõltub meie käekäik mitte ainult nüüd ja praegu, vaid ka kümnendite pärast," ütles Ossinovski.

Kallase sõnul saab iga riigikogu saadik võtta 15. aprillil seisukoha ja otsustada, kas Eestit viivad edasi väärtused, millele IKE valitsus tugineb, või nende pakutud põhimõtted.

"Iga saadik on oma mandaadis vaba. Igal saadikul on nädalavahetusel aega oma valijate ja südametunnistusega aru pidada, mida üks või teine otsus Eesti tulevikule kaasa toob," sõnas ta.

President Kersti Kaljulaid kirjutas alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Kaja Kallas kui riigikogu valimistel enim parlamendikohti saanud Reformierakonna esimees, vahendas Sputnik Eesti.

Riigipea rõhutas kohtumisel Kaja Kallasega, et riigikogu valimistel enim hääli saanud erakonna esimees peab saama võimaluse teha väärtuspakkumine ning öelda, millest ta peaministrina tahaks seista ja millist Eestit ta tahaks ehitada.

Kaja Kallas võttis presidendi ettepaneku asuda moodustama valitsust vastu.

Kallase sõnul on ta arvestanud sellega, et tal ei pruugi riigikogus olla piisavat toetust.

"Minu soov on kõnetada riigikogu ja võimaliku valitsuse liikmeid. Ma tahan neile südamele panna, et võimumängude juures ei tohi ära unustada poliitika sisu ja väärikust. Ma arvan, et me suudame koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga välja pakkuda palju selliseid mõtteid, mis võiksid Keskerakonna ja Isamaa liikmete hulgas toetust leida," sõnas Kallas.

Riigis valitsev Keskerakond pälvitas parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%).

Sputnik Eesti vahendas varem, et Reformierakonna esinaine Kaja Kallas pöördus Keskerakonnale ettepanekuga: "Usume jätkuvalt, et Reformierakonnaga saaks Keskerakond olla osaline koalitsioonis, mis esindaks nii Eesti inimeste kui ka Eesti riigi huve laiapõhjalisemalt, tasakaalustatumalt ja tulevikku vaatavalt".

Keeldudes reformierakondlastega koalitsiooni minemast, võtsid keskerakondlased ette katse jääda riigitüürile, moodustades enamusvalitsuse kahe teise parlamenti pääsenud erakonnaga – EKRE (17,8%) ja Isamaaga (11,4%).

Tallinnas ja Tartus toimusid loodava võimuliidu vastaste meeleavaldused>>

EKRE-ga läbirääkimiste alustamine kutsus esile protesti mitmete Keskerakonna võtmetähtsusega tegelaste ja osa poolt tema valijatest, kes nägid potentsiaalses liidus rahvuslasteha oma huvide reetmist. Muret rahvusmeelsete jõudude võimaliku võimuletuleku pärast Eestis on väljendatud ka Euroopa Parlamendis.

Viimase küsitluse järgi toetab Reformierakonda 32 protsenti valijatest, kusjuures valimistel oli see näitaja 29 ja märtsi keskel 30. Keskerakond on aga pidevas kukkumises - kui valimistel said nad 23 protsendi toetuse, siis märtsi keskel oli see number kukkunud 19 peale ja nüüd 17 protsendile.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

Keskerakond saab sõlmitava koalitsioonileppega endale Euroopa Komisjoni voliniku koha.

Presidendilt valitsuse moodustamise ettepaneku saanud Reformierakonna esimees Kaja Kallas lubas tutvustada oma kava riigikogu ees 15. aprillil. Kui ta parlamendis toetust ei leia, on pall taas presidendi väravas.

142
Tagid:
Jevgeni Ossinovski, sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde