Suursaadik Aleksandr Petrov

Suursaadik Petrov: Eestis helisevad kellad igal Venemaa mainimisel

121
(Uuendatud 18:14 12.04.2019)
Venemaa mitte ainult ei lõhesta Eesti ühiskonda tasuta õppimisvõimaluste pakkumisega eestimaalastele, vaid aitab Eestil täita ka riigile vajalike spetsialistide ridu, ütles portaalile Sputnik Eesti Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

TALLINN, 12. aprill - Sputnik. Sellise vastuse andis Venemaa diplomaat KaPo aastaraamatus toodud väitele RussiaStudy programmi Venemaa välisministeeriumi poolt Eesti ühiskonna lõhestamise* üheks vahendiks olemise kohta.

Aleksandr Petrovi arvates pärinevad sellised avaldused ilmselt inimestelt, kes "teenivad oma leiva välja ja peavad nii kirjutama ja siis kelli helistama."

Väited, et eesti noortele pakutav võimalus Venemaal õppida on Eesti abiturientide värbamine või Kremli soov pookida endise üliõpilaste abiga mingit "Vene maailma" ideed välismaal (sh Eestis), ei vasta absoluutselt tegelikkusele.

Dmitri Litskai: VF ülikooli diplomil on eestimaalase jaoks palju eeliseid >>

Venemaa programmi RussiaStudy eesmärk on koolitada oma valdkonnas kõrgetasemelisi professionaale. Eesti ei ole mingiks erandiks mitte ainult Euroopa hulgas, vaid kogu maailma riikide hulgas, kellele on eraldatud üliõpilastele kvoot õppimiseks Venemaa ülikoolides eelarvelistel kohtadel.

See tähendab, et noored kogu maailmast tulevad Venemaale ja just õppima. Omal ajal toetas Vene saatkond selle kvoodi laiendamist Eestile ning viimastel aastatel on Eesti elanikele Venemaa ülikoolides pakutavate kohtade arv kasvanud 55-lt 90-le.

Seda tehti ka seetõttu, et Eesti noorte huvi õppida Venemaal on tõesti suur: mitmetes valdkondades, eelkõige meditsiini või loomingulistel erialadel, on sageli 5-7 taotlust kohale.

Seepärast lähevad kõige populaarsemaid erialasid õppima parimaid akadeemilisi saavutusi näidanud noored ja tulevasi õpilasi aitab valida spetsiaalne komisjon (näiteks tulid Tallinnasse Peterburi riikliku ülikooli esindajad).

Pealegi, märkis Aleksandr Petrov, mõned Venemaal õpetatavad erialad Eesti ülikoolides lihtsalt puuduvad. Ja pole midagi halba selles, kui Eestisse naasevad inimesed, kellel on oma kutsealal vajalikud oskused ja nad kasutavad neid oma riigi huvides.

Eesti keelas purjelaeva "Sedov" sisenemise territoriaalvetesse >>

"Mina pean Eesti õpilaste võimalust õppida Venemaal meie riikidevahelise koostöö üheks eredaks ja positiivseks aspektiks. Olen kohanud Eestis üsna paljusid Venemaal oma õpinguid juba lõpetanud üliõpilasi, kes on saanud täiskasvanuteks ja meenutavad rõõmuga oma õpinguid Venemaal," ütles Petrov.

© Sputnik / Алексей Куденко

Ta mainis, et võib-olla kuulub selliste ebaobjektiivsete otsuste jadasse ka Eesti ametivõimude hiljutine otsus keelata Venemaa purjelaeval "Sedov" Tallinna sadamasse siseneda.

"Nüüd räägime me palju Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi eelseisvast visiidist Moskvasse. Võib-olla aitab kõige kõrgemal tasemel dialoogi taasalustamine kaasa vastastikuse mõistmise saavutamisele madalamal, "töö"-tasandil. Tahaks loota," lisas Petrov.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et värske KAPO aastaraamat sõna otseses mõttes kirendab sõnadest "Venemaa" ja "Kreml". Erilist tähelepanu pööratakse RIA "Rossija Segodnja" ja Sputnik väidatavalt sisalduvale "Kremli propagandale", samuti Venemaa saatkonna koostööle kohalike Vene kaasmaalaste organisatsioonidega Eestis: Eesti vene rahvuskaaslaste koordinatsiooninõukoguga ja Puškini instituudiga.

*"Ühiskonna lõhestamise tööriistadest väärib mainimist Vene välisministeeriumile alluv SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo rahastatud ning Vene saatkonna ja siinse Puškini Instituudi ühisprogramm, mis pakub Eestis elavatele noortele õppimisvõimalust Venemaa ülikoolides. Programm on mõeldud just välisriikides elavatele venekeelsetele noortele, kelles Kreml näeb tulevikus vene maailma idee kandjaid ning edendajaid nende kodumaal."

121
Tagid:
aastaraamat, poliitika, KaPo, haridus, Eesti, Venemaa, Aleksandr Petrov
Teema:
Kapo aastaraamat 2019 (5)
Samal teemal
Kapo aastaraamat 2019
President Kaljulaidi visiit Moskvasse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde