Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe

Võimuliit jagas ka Riigikogu komisjonide esimeeste kohad

98
(Uuendatud 20:04 08.04.2019)
Koos koalitsioonilepingu allakirjutamisega jagasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa, kellel on parlamendis 56-kohaline enamus, omavahel ka Riigikogu komisjonide esimeeste kohad.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Kõige pikema kõrre tõmbas Keskerakond, kelle parlamendipoliitikud hakkavad juhtima Riigikogu välis-, sotsiaal-, keskkonna-, õigus-, maaelu- ja kultuurikomisjoni, samuti Euroopa Liidu asjade komisjoni ning koalitsioonis kokku lepitud eesti keele õppe ja arenguga tegelevat probleemkomisjoni. Väliskomisjoni esimeheks saab ilmselt senine Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, edastas ERR.

Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe >>

EKRE saab enda juhtida Riigikogu põhiseaduskomisjoni, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ning uue koalitsioonilepinguga otsustatud rahvastikukriisi lahendamisega tegeleva probleemkomisjoni.

Isamaa poliitikud hakkavad juhtima riigikogu rahandus-, majandus- ja riigikaitsekomisjoni.

Kuigi president Kersti Kaljulaid pole Jüri Ratasele teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks, allkirjastasid Ratase juhitav Keskerakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa esmaspäeval, 8. aprillil võimuleppe, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas ütles allkirja andes, et kolme erakonna ühine soov on sidus tugev Eesti ühiskond. "Meie soov on riik, kus mitte kedagi ei jäetaks maha. Koalitsioonilepe otsib koostööd, otsib Eesti riigis kindlustunnet ja heaolu. Et rahvastik oleks tulevikus positiivse iibega," ütles Ratas.

Kolme erakonna volikogud kiitsid laupäeval heaks nii koalitsioonilepingu kui ministrikandidaadid, edastas varem Sputnik Eesti.

Keskerakonna kandidaat haridus- ja teadusministri kohale on Mailis Reps, majandus- ja taristuministri kohale Taavi Aas, regionaalministri kohale Jaak Aab ja sotsiaalministri kandidaat on Tanel Kiik. Jüri Ratas on peaministrikandidaat.

Kaitseministriks esitab Isamaa Jüri Luige, justiitsministriks Raivo Aegi, välisministriks Urmas Reinsalu, rahvastikuministriks Riina Solmani ja kultuuriministriks Tõnis Lukase.

President Kaljulaidi visiit Moskvasse >>

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrikandidaadid loodavasse valitsusse said samuti heakskiidu. EKRE siseministrikandidaat on Mart Helme, rahandusministrikandidaat Martin Helme, keskkonnaministrikandidaat on ettevõtja Rene Kokk, maaeluministri koha saab Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-ministri kohale esitab erakond Marti Kuusiku.

Maailma ajakirjandus toob esile EKRE pääsu Eesti valitsusse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti pühapäeval. USA mõjukas ajaleht Washington Post vahendab agentuuri Associated Press ülevaadet, mis pealkirjastas oma loo "Eestis moodustasid koalitsiooni populistid ja kaks muud parteid", nimetades samas EKRE-t paremäärmuslikuks populistlikuks erakonnaks.

Agentuuriga vestelnud Toronto ülikooli politoloog Andres Kasekamp ütles, et EKRE tõus on poliitikas kaasa toonud avaliku debati vulgariseerumise ja Eesti ühiskonna polariseerumise.

Partei küttis üles immigratsioonivastast ja homofoobset hüsteeriat, et võita eelmisel kuul peetud parlamendivalimistel rohkem hääli, tõdes Kasekamp.

98
Tagid:
poliitika, koalitsioon, Riigikogu, Isamaa, Keskerakond, EKRE
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde