Mispärast Euroopa Liit kahtlustab Hiinat ja USA-d "salasobingus"

114
(Uuendatud 18:47 08.04.2019)
Euroopa Liit esitas Hiinale Brüsseli tippkohtumise eel pika nimistu "vastastikuse mõistmise" tingimusi, peaaegu mitte midagi vastutasuks pakkumata. Peking viivitab ja Brüssel otsib põhjust USA ja Hiina RV vahelises salasobingus.

ТАLLINN, 8. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. 9. aprillil Brüsselis toimuva Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumise eelõhtul osutus poolte ühise lõppkokkuvõtte koostamine katkenuks Pekingi soovimatuse tõttu talle esitatud pikka nimekirja "vastastikuse mõistmise" tingimustest arutama hakata. EL kahtlustab, et Hiina on eurooplastega peetava tippkohtumise tulemuste vastu huvi kaotanud, kuna kavatseb jõuda nende selja taga kokkuleppele USA-ga.

Vahetult enne 9. aprillil algavat EL ja Hiina RV tippkohtumist, kus osalevad liidu liikmesriikide riigipead ja Pekingi delegatsioon eesotsas peaminister Li Keqiangiga, esitas Brüssel Pekingile Euroopa Parlamendi saadikutega ja eeldatavalt Lääne-Euroopa pealinnades kooskõlastatud nimekirja nõudmistest, mille täitmata jätmise korral Euroopa Liit, nagu on teatatud, keeldub ühisavaldusele alla kirjutamast.

Ekspert: USA vajab kaubanduskokkulepet rohkem kui Hiina >>

Euroopa nõuab takistuste kõrvaldamist tema ettevõtete pääsemiseks paljudesse Hiina majandussektoritesse (eeskätt panganduses), loobumist "sundusest" anda lääne ettevõtete poolt oma tehnoloogiat ja oskusteavet hiinlastega loodud ühisettevõtete käsutusse, olemasolevate kaubandustõkete kõrvaldamist, tööstustoodangu (eelkõige terase) riikliku subsideerimise piiramist, endale kohustuse võtmist järgida inimõigusi ja mis peamine, määrata konkreetsed tähtajad kõigi nende tingimuste täitmiseks.

Euroopal on aeg kindlaks määrata, kes Hiina tema jaoks on

"Meie eesmärk seisneb selles, et keskenduda tasakaalustatud suhete saavutamisele, mis tagavad ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused turgudele ligipääsuks. Selles kontekstis loodame me veenda Hiinat lülitama tööstustoetuste küsimus WTO reformi tähtsaimate elementide hulka," ütles märtsis Euroopa Nõukogu president Donald Tusk.

Lisaks sellele kutsub Brüssel rõhutatult valjusti kõiki EL-i riike üles Hiinaga suhete arendamisel ühtehoidmisele. Kuid seniajani ei ole ükski EL-i riik loobunud lepingutest Hiinaga mitmemiljardiliste investeeringute kohta, nagu näitas esmajoones esimehe Xi Jinpingi äsjane visiit Itaaliasse, Prantsusmaale ja Monacosse.

Euroopa Liit on viimaste kuude jooksul jõudnud nimetada Hiinat oma strateegiliseks partneriks, kuid samal ajal ka strateegiliseks konkurendiks, on soovitanud mitte pidada teda kõrgeltarenenud riigiks, samas tunnistades ta üheks juhtivaks kaubandus-majanduslikuks suurriigiks, kuid G7 gruppi teda ei kutsu ja osutab tema hinnangul Hiinas eksisteerivatele ühiskonnakorralduse puudustele ja sealsele inimõiguste rikkumistele.

USA F-16 müük Taiwanile teeb Hiina närviliseks >>

Brüsseli euroopalikud "Hiina poliitika" kriitikutel on nähtavasti täiesti õigus kinnitades, et niisugust poliitikat EL-is tõepoolest ei esine ja EL-il oleks aeg see lõpuks läbi mõelda ja kokku leppida.

Pole imestada, et tippkohtumisest osavõtjate ühisavalduse koostamine vastastikuse mõistmise ja koostöö asjus on kulgenud, nagu Euroopa diplomaadid Brüsselis 3. aprilli kohtumise tulemuste põhjal tunnistasid, "aeglaselt ja vaevaliselt", kirjutab Brüsseli teabeportaal Euractiv.

EL-i Nõukogu oli valmis avalduse teksti arutamise katkestama, kuid hiinlaste palvel lükkas selle otsuse edasi. Sellegipoolest, arvatakse Brüsselis, poolte erimeelsuste tõttu ühisavaldust tõenäoliselt ei tule.

Washington vihjab Pekingi "uskumatutele" ettepanekutele

Samas peab Peking samaaegselt ulatuslikke läbirääkimisi Washingtoniga. Osapooled deklareerivad kavatsust kaubandussõda lõpetada ja lahendada olemasolevad vastuolud kõige radikaalsemal moel. Paistab, et Euroopa ei tea, mida selle all mõeldakse ja mida USA president Donald Trump teha üritab, kuid kahtlustab, et Euroopa majanduse jaoks see kõik millegi heaga ei lõpe.

USA ja Hiina vaheline vabakaubandusleping, millesse keegi senimaani ei usu, sest "seda ei saa olla", tähendaks äärmiselt ebameeldivat ja ohtlikku pööret ja EL-i asjades ja laias laastus ka atlandiülese liidu asjaajamistes läänemaailma "väärtuste kaitsmise" nimel.

Mitte et Brüsseli juhid oleks kord öösel higisena ärganud õudusunenäost, kus esimees Xi Jinping ja president Donald Trump kahekesi WTO reeglistikku puruks rebivad ja naeru lagistades tükkhaaval kaminasse viskavad, mõistes Euroopa ettevõtted seeläbi viletsusse, vaid EL ise on maailma poliitikas kolmandajärgulises rollis.

"Liiga palju on kaalul" - majandusteadlane USA ja Hiina läbirääkimistest >>

Lähiminevikus ignoreeris Washington Brüsseli peaaegu varjamatuid ettepanekuid Pekingi vastu omavahel "kampa lüüa" terase ja alumiiniumi ületootmisest tingitud maadejagamises, mispuhul Trump eurooplaste ja hiinlaste impordil vahet tegemata kõrgemad imporditollid kehtestas.

Viimastel nädalatel levib USA ja Hiina vahel jätkuvatest kaubanduskõnelustest üha sensatsioonilisemaid kuuldusi, kaasa arvatud vihjeid tollivaba kauplemise kokkuleppe võimalusele ja erilistele eelistele USA ettevõtetele Hiina turul.

Võimalik, et niiviisi "trollivad" Washington ja Peking teineteisest sõltumatult Euroopa Liitu. Aga võib-olla ka mitte. Brüssel leiab, et Peking ei tee tippkohtumise eelõhtul EL-iga erimeelsuste lahendamiseks erilisi jõupingutusi lihtsalt sellepärast, et eelistab siluda suhteid Washingtoniga.

Maailmaturu juhtivate mängijate "kauplemiskolmnurga" põhiline intriig, nagu Sputnik Eesti varem on kirjeldanud, seisneb selles, kumb, kas Euroopa või USA jõuab esimesena enesele saadavate eeliste osas Pekingiga kokkuleppele.

"Euroopa loodab, et USA ja Hiina vaheliste kõneluste tulemused osutuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhimõtetega ühitamatuiks ega anna USA ettevõtetele ebaõiglasi eeliseid Euroopa omade ees," tsiteerib Euractiv anonüümset Brüsseli ametnikku.

114
Tagid:
majandus, poliitika, USA, EL, Hiina
Samal teemal
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu
Hiina lammutas EL ja USA "vankumatu" transatlantilise koostöö
Ainuüksi Brüsselis on 250 Hiina spiooni
Hiina otsib raha ülemaailmse tehnoloogialiidri rolli saavutamiseks
Hiina nõustus järeleandmistega kaubavahetuses USA-ga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde