Raimond Kaljulaid

Raimond Kaljulaid teatas Keskerakonnast lahkumisest

95
(Uuendatud 12:25 05.04.2019)
Raimond Kaljulaid kahkub Keskerakonnast ja jätkab Riigikogus fraktsioonitu saadikuna. Ühtlasi kandideerib ta eelseisvatel Euroopa parlamendi valimistel üksikkandidaadina.

TALLINN, 5. aprill — Sputnik. Keskerakonna minekut ühte koalitsiooni EKRE-ga vastustanud Kaljulaid ütles, et ta ei saanud korraga kuuluda koalitsiooni ja opositsiooni, edastab ERR. Kaljulaid ütles, et andis oma lahkumisest teada Jüri Ratasele neljapäeva õhtul. 

Ta teatas samuti, et kandideerib eelseisvatel Euroopa parlamendi valimistel üksikkandidaadina. Kui ta valituks ei osutu, jätkab ta riigikogus fraktsioonitu saadikuna ehk n-ö akna all.

Raimond Kaljulaid astub Keskerakonna juhatusest tagasi >>

Kolmapäeval teatas Raimond Kaljulaid oma blogis, et lahkub Põhja-Tallinna vanema ametist: "Täna on minu viimane tööpäev Põhja-Tallinna vanemana. Alustasin selles ametis kolm aastat tagasi, samuti kevadel, ilusal ja päikeselisel ajal. Need kolm aastat on olnud tööalaselt minu elu kõige huvitavamad aastad. Isegi põnevamad kui varem ettevõtluses."

Riigikokku valitud Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonda kuuluv Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Neljapäeval andis Kaljulaid Riigikogu liikme ametivande. "Eeskätt mõtlen vannet andes ja edasisi otsuseid tehes kõigile neile, kes on mind toetanud nii kohalikel kui Riigikogu valimistel," kirjutas ta oma blogis. 

Uudisteportaal Sputnik Eesti edastas märtsikuus, et Riigikokku valitud Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonda kuuluv Raimond Kaljulaid alustab kampaaniaga, kus kutsus Kõlvartit, Toomi ja teisi Keskerakonna nö "vene tiiva" poliitikuid veel kord kaaluma, millised on nende võimalused EKRE peatamiseks.

Protestiks Keskerakonna juhatuse otsuse vastu alustada EKRE-ga koalitsioonikõnelusi otsustas Raimond Kaljulaid erakonna juhatusest välja astuda ning ta ei välista ka keskpartei lõhenemist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Simson: kampaania mõjub hästi Kaljulaidi tuntusele, kuid halvemini erakonnale >>

Keskerakonna aseesimees ja majandusminister Kadri Simson tõdes valitsuse pressibriifil, et Raimond Kaljulaid on kahtlemata väga hea kampaaniameister. Samas märkis Simson, et erakonna liikmel oleks kindlasti oma kodupartei sees lihtsam arvamust avaldada, kui teha seda massimeedia kaudu.

President nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase
© Фото : VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

Simson märkis, et avalik kampaania mõjub kindlasti hästi Kaljulaidi tuntusele, kuid halvemini erakonnale. "Loobuda erakonnasisesest diskussioonist on Kaljulaidi enda otsus ja mina nii ei teeks," lisas Simson.

2019. aasta Riigikogu valimised ehk XIV Riigikogu korralised valimised toimusid 3. märtsil. 

President Kersti Kaljulaid kirjutas täna alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Kaja Kallas kui riigikogu valimistel enim parlamendikohti saanud Reformierakonna esimees.

Kaja Kallasel on nüüd 14 päeva, et teha Riigikogus ettekanne tulevase valitsuse moodustamise põhimõtetest ja saada parlamendilt toetus. Kaja Kallas märkis, et soovib oma toimingutega lõpule jõuda ühe nädala jooksul.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, pälvis riigis valitsev Keskerakond parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%).

95
Tagid:
poliitika, Euroopa Parlament, Riigikogu, EKRE, Keskerakond, Raimond Kaljulaid
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde