NATO peakorter Brüsselis

Venemaa politoloogid: Euroopa Liidust saab NATO hauakaevaja

112
(Uuendatud 15:07 04.04.2019)
Nagu ajalugu tõestab, lagunevad isegi kõige vägevamad liidud ja sõjalised ühendused varem või hiljem koost. NATO allesjäänud "elupäevi" hindavad politoloogid umbes kümne aasta jagu. Ning alliansi "hauakaevajaks" saab Euroopa Liit, kelle ambitsioonid on vastuolus USA ja NATO huvidega, arvavad Sputniku mitme sõlmpunkti korraldatud videosillas osalejad.

ТАLLINN, 4. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. NATO sõjaline liit on muutumas tegelike või väljamõeldud välisvaenlaste tagasihoidmise vahendist Euroopa Liidu arengut pärssivaks tööriistaks. Ameerika Ühendriikidel tuleb oma strateegilise positsiooni säilitamise nimel vanas maailmas tugineda Ida-Euroopale, sealhulgas Baltimaadele, kuna kontinendi lääneosas leiavad nad üha vähem mõistmist.

Venemaa politoloogid ja sõjanduseksperdid peavad NATO rolli laias laastus ammendunuks ning allianssi ennast ajalooliselt hukule määratuks. Ent oletatakse, et talle jäänud aja jooksul on NATO hüpoteetiliselt võimeline provotseerima sõjalist konflikti Venemaaga, sealhulgas Läänemere regioonis, juhul kui poolte vahel ei looda konstruktiivset dialoogi.

3. aprillil Sputnik Eesti pressikeskuses videosillana Moskva, Washingtoni ja Tallinna vahel toimunud arutelul "NATO 70 aastat: tulemused ja kavatsused" kõnelesid asjatundjad USA poliitiliste jõupingutuste rakendusliku keskpunkti nihkumisest NATO terviklikkust ja mõjujõu säilitamiseks Lääne-Euroopast Ida-Euroopasse ja ennekõike Poolasse. See loob lisanduvaid riske mõlemale osapoolele.

Milleks Venemaa Balti laevastikule tankipolk>>

Moskva suhtub muudatustesse suhetes NATO-ga ja alliansis endas toimuvatesse protsessidesse väga tõsiselt. Telesilla esinduslik osalejaskond kõneleb enese eest. Moskva huvide eest seisid arutelus Venemaa välisasjade nõukogu asepresident reservkindralleitnant Jevgeni Bužinski, Venemaa välisasjade nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko ja Vene-Poola koostööasutuse direktor Dmitri Bunevitš. Ameerika Ühendriikide osapoolt esindas Euraasia julgeolekule ja uuringutele uute lähenemisviiside programmi (PONARS) kaasdirektor, Washingtoni George Washingtoni Ülikooli Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringute instituudi (IERES) professor Maurene Laruelle.

Ümarlaua raames käsitleti ettekannet "Międzymorze kontseptsioon: Piłsudskist Trumpini", mis oli pühendatud Poola ja Ida-Euroopa rollile USA sõjalis-poliitilistes kavatsustes.

President Trump räägib taasrahast

Põhja-Atlandi Allianss tähistab 4. aprillil oma 70. aastapäeva, mille puhul on Washingtoni saabunud NATO peasekretär ja paljude NATO liikmesriikide ministrid. Esmakordselt alliansi ajaloos esineb selle peasekretär USA Kongressi mõlema koja ees. Kuid Maurene Laruelle'i sõnul ei toonud telesillaga samal ajal toimunud Stoltenbergi visiit USA pealinna ja tema kohtumine president Donald Trumpiga midagi uut atlandiülestesse suhetesse ei toonud.

Марлена Ларуэль - профессор Института европейских, российских и евразийских исследований (IERES) Университета Джорджа Вашингтона
© CC BY 3.0 / INeverCry
Euraasia julgeolekule ja uuringutele uute lähenemisviiside programmi (PONARS) kaasdirektor, Washingtoni George Washingtoni Ülikooli Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringute instituudi (IERES) professor Maurene Laruelle.

President Trump räägib taas kord palju USA suurtest kulutustest ühistele kaitsevajadustele ja Euroopa liitlaste ebapiisavatest panustest kaitsekulutuste osas. Ta isegi ei maininud alliansi 70. aastapäeva. Nagu arvab Laruelle, peegeldab see teatud määral Valge Maja juhi suhtumist alliansi Euroopa liitlastesse.

NATO ülesehitus pärineb külma sõja ega ole läbi teinud suuri ülemaailmseid muutusi kajastavaid radikaalseid muudatusi ning ei suuda seetõttu praegu enam vastata vana ja uue maailma võrdväärse julgeoleku kontseptsioonile, leiab Aleksandr Kramarenko.

Александр Крамаренко - директор по развитию Российского совета по международным делам
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisasjade nõukogu arendusdirektor Aleksandr Kramarenko.

Allianss kujutab endast omalaadset "mineviku varju", mis on määratud kas ümberkujundamisele või siis omamoodi "virtualiseerumisele" ja kadumisele. Lisavektoriks olukorrale mõju avaldamisel võib pidada tõsiasja, et maailma mudelisse, mis näeb ette NATO edasielamist, Euroopa Liit ei sobitu.

Ameerika rulett: USA õhujõudude lennud ohustavad Balti riike>>

Atlandiülene ühtsus on näiteks Dmitri Bunevitži hinnangul juba praegu pigem müüt kui tegelikkus. Ennemini võib kõnelda omavahelise lõhe laienemise kui NATO liikmete ühtsusest ja sellest, et USA näitab üles suurt poliitilist aktiivsust nendes EL-i riikides, see tähendab Ida-Euroopa riikides, kus venevastased hoiakud võivad saada takistuseks Euroopa Liidu kasvavale kalduvusele parandada oma suhteid Venemaaga. Tema esineb sisuliselt ohu rollis, mis "alliansi ühtsust" tsementeerib.

Дмитрий Буневич - директор Института русско-польского сотрудничества
© Sputnik / Владимир Трефилов
Vene-Poola koostööasutuse direktor Dmitri Bunevitš.

Jevgeni Bužinski meenutas mõningaid tema hinnangul ebaõnnestumisi, EL-i katseid luua või vähemalt panna alus tulevasele üleeuroopalisele armeele. Ainsaks selle ilmaletuleku võimaluseks jääb NATO likvideerimine, mis tänase päeva seisuga paistab väheusutava sündmusena, kuid tõestab iseenesest Põhja-Atlandi alliansi ja sellesama EL-i, mida Lääne-Euroopa riigid luua püüavad, kokkusobimatust.

Niiviisi, arvab Dmitri Bunevitš, tähendaks EL-i tugevnemine automaatselt NATO nõrgenemist ja järelikult stabiilsuse ja turvalisustaseme tõusu Venemaa piiridel. Mis omakorda tähendab venemaalaste huvitatust tugevast ja stabiilsest Euroopa Liidust.

Venemaa ei hau agressiivseid plaane Eesti vastu

Samal ajal seilavad Balti riigid endiselt Poola kiiluvees, kes püüab võtta endale USA "peamise" sõjalise liitlase rolli Euroopas. Balti riigid seega ei suurenda, vaid vähendavad oma isikliku julgeoleku taset ja suurendavad oma haavatavust välispoliitilisel areenil.

Teiste arvelt: Pentagon suurendab oma kohalolekut Poolas>>

Ehkki viimasel ajal on baltlaste entusiasm Varssavi juhtkoha suhtes märgatavalt langenud, on kohalike poliitikute avaldused üldiselt ja tervikuna senimaani Poola liidrite lausungitega võtmetähtsusega "jutupunktides" päri. Kaas arvatud ka selgelt väljendatud kavatsus suurendada NATO väeüksuste sealset kohalolekut "agressiivse" Venemaa "ohjeldamiseks".

Erukindralleitnant Jevgeni Bužinski, rõhutades Moskval igasuguste Eestile või mingile muule riigile kallaletungimise plaanide puudumist, tuletas meelde, et sõjalisest seisukohast ei ole võimalik Balti riikide territooriumi kaitsta ja säilitada. Jevgeni Bužinski lausus ka, et mitmetel NSV Liidu sõjalistel objektidel Eestis on venelased pärast nõukogude vägede lõplikku lahkumist täheldanud mingisuguste tööde teostamist.

Генерал-лейтенант запаса Евгений Бужинский
© Sputnik / Владимир Трефилов
Venemaa välisasjade nõukogu asepresident reservkindralleitnant Jevgeni Bužinski.

Moskva toonitab, et Eestil on suveräänne õigus rakendada enda kaitseks neid meetmeid, mida vajalikuks peab, kuid samas selliste meetmete üliküllus ei suurenda, vaid vähendab järsult riigi turvalisuse taset, kuna naabrid võivad pidada sääraseid meetmeid endale potentsiaalseks ohuks.

Peaaegu igasugune suur sõjaline konflikt NATO riikide ja Venemaa vahel, nagu portaali Sputnik Eesti sõjandusekspert, sõjaväeluure (GRU) kõrgem eruohvitser ning analüütik Villem Rooda korduvalt on märkinud, viib tuumasõjani. Venemaa relvajõud ei hakka Baltimaid ega teiste selle piirkonna riike "okupeerima" – neil pole selleks piisavalt jõudu ega võimalusi.

Виллем Роода
© Sputnik / Вадим Анцупов
Villem Rooda.

Ohu korral riiklusele või oma riigi eksistentsile enesele annavad Venemaa kindralid oma sõjaväelist kohust täites vältimatult tuumalöögid, mille abil püütakse rünnakute eest kaitsta Venemaa lähimaid linnu ja keskusi. Ja ennekõike Peterburit.

Eesti ja teised Baltimaad, mille territooriumil asuvad ohtlikud või "kahtlased" NATO objektid, lakkavad sel juhul lihtsalt eksisteerimast. Nende mõõtmed on liiga väikesed, et tuumaplahvatused üle elada. Kusjuures otsuste langetamise ja reageerimise kiirus on tänu napile vahemaale osapoolte vahel selline, et mitte keegi ei jõua isegi telefoni haarata ja torusse karjuda: "Pidage, me mõtlesime ümber!"

NATO välisministrid: Venemaa ei lähe meeles>>

Just hüpoteetilise konflikti kujunemiskiiruses, traagiliste juhuste hirmutavalt kasvavas riskitasemes näeb ekspert NATO ja Venemaa vastasseisu põhilist ohtu Baltikumi piirkonnas. Võib-olla suudavad vastakuti sattuvate riikide juhid katastroofi edasise eskaleerumise peatada, kuid Baltimaid see enam ei päästa – esimestel sekunditel langetavad otsuse arvutiprogrammid ja "nuppude juures" seisvad ohvitserid, kellel ei jää mahti järele mõelda ega arvamusi vahetada.

Peab hakkama rääkima ja vastuolusid lahendama

Mitte kuigi ammu avaldatud Venemaa välisasjade nõukogu (RIAC) ja igakülgse tuumadesarmeerimise ning tuumarelva mittelevitamise eest seisva Euroopa riigijuhtide ühenduse (ELN) ühisraport "Teel Venemaa ja NATO stabiilsete suhete poole" kätkeb eeskätt seda mõtet, et Läänemere piirkond on saanud "kõige tõenäolisemaks kriisi eskaleerumise alaks".

"On olemas terve hulk valitsusväliste organisatsioonide ettepanekuid seoses Venemaa heidutusega NATO riikide poolt sõjaväeosade ja allüksuste ja värske sõjalise potentsiaali koondamisega, eriti tundlikes Läänemere ja Musta mere piirkonnas" öeldakse selles raportis. "Käesoleval ajal tunduvad need ettepanekud teostamatuina. NATO huvitatud riigid, eriti need, mis piirnevad Venemaaga, võivad hinnata neid ettepanekuid nende kaitsevõime nõrgestamisele suunatuteks. NATO peakorteris ei olda nähtavasti valmis neid ideid vastu võtma."

NATO idarindel>>

Venemaa on huvitatud NATO-poolsete piirangute arutamisest, kuid ei ole veel valmis oluliselt piirama oma sõjalist tegevusvabadust omaenese piirides ja konfliktipiirkondades.

"Esimesel etapil võiks kokku leppida vastastikuses läbipaistvuses taktikalise tuumapotentsiaali suhtes," leiavad selle raporti autorid, mille iva seisneb selles, et hõlbustada konkreetsete etapiviisiliste sammude paketi väljatöötamist pingelõdvenduse ja vastastikuse mõistmise osas, seda ka Läänemere piirkonnas.

Arutelu "NATO 70 aastat: tulemused ja kavatsused" täismahus video vaadake siin.

112
Tagid:
Donald Trump, USA, Euroopa Liit, Venemaa, Balti regioon, Balti riigid, NATO
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde