Ukraina töölised nõuavad tööd ja palka

Tõeliselt traagiline lugu

73
(Uuendatud 17:46 27.03.2019)
Olukorda Ukrainas nimetab Saksa väljaanne Mittelbayerishe tõeliselt traagiliseks looks. Ukraina president sekkus sõtta, mille ta saab ainult kaotada. Osa riigist on varemeis.

TALLINN, 27. märts — Sputnik. Tuleb tunnistada, et vabadustarmastavad ukrainlased pole praeguseks, viisteist aastat pärast "oranži" revolutsiooni ja viis aastat pärast Maidani, suutnud põgeneda korrumpeerunud eliidi käppade vahelt. Viis aastat tagasi võitis Petro Porošenko kiiresti kaaskodanike südamed, vahendas portaal Inosmi Saksa väljaanne Mittelbayerishe.

2014. aasta kevadel valisid ukrainlased juba esimeses voorus absoluutse häälteenamusega oma noorele riigile viienda presidendi. Veidi enne Maidani pühkis Euroopa-meelne revolutsioon võimult Kremlile lojaalsele presidendi Viktor Janukovitši. Pärast seda haaras Venemaa endale Krimmi ja vallandas separatistliku mässu Ida-Ukrainas. Sellises olukorras paistis maailmale avatud ettevõtja Porošenko oma kaaskodanikele sügavasse kriisi langenud ja rahaliselt hävingus riigi potentsiaalse päästjana.

Ekspert nimetas Zelenskit Ukraina presidendivalimiste liidriks>>

Viis aastat hiljem on bilanss siiski kohutav. Tuli välja, et 31. märtsil tagasivalimisele lootev Porošenko ei suutnud midagi ära teha.

Ta tegi oma esimese ja võib-olla otsustava vea juba hääletusjärgsel ööl. Niipea, kui ta oma võidust teada sai, andis ta kindralitele "carte blanche" ("vabad käed" – toim.) sõjaliseks operatsiooniks Donbassi separatistide kontrollitavatel aladel.

Esmaspäeval pärast valimisi, kuid veel kaks nädalat (!) enne Porošenko riigipea ametikohale asumist, hävitasid lahingulennukid täielikult uue, 2012. aasta Euroopa jalgpallimeistri-võistlusteks ehitatud Donetski lennujaama. Nii algas Ukraina idaosa separatistide vastane, presidendi poolt "terrorismivastaseks" nimetatud operatsioon.

Ukraina president Petro Porošenko kutsus taas oma riiki agressoriks>>

On arusaadav, et riigi tippjuhtkond ei suutnud käed rüpes istuda, kui mässulised ja üksikute piirkondade isehakanud "presidendid" riigi territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadsid. Sellegipoolest oli igale strateegiliselt mõtlevale inimesele selge, et Venemaa president Vladimir Putin, kelle kaaskodanikud olid pärast Krimmi annekteerimist ikka veel "rahvuslikus eufoorias", hakkab Donbassi separatiste toetama.

Saksa poliitik oli Putiniga päri: kõik Ukraina presidendid on sulid>>

Nii forsseeris Porošenko 2014. aastal sõda oma palju tugevama naabri vastu, milles on sellest ajast peale hukkunud peaaegu 13 000 inimest. Ja kuigi peamine vastutus selle eest lasub Moskval, toimis Porošenko üllatavalt naiivselt, langedes Putini seatud lõksu. Sest oli ka alternatiive.

Tuleb tunnistada, et separatistide kontrolli all olevates piirkondades valitsesid tol ajal Kiievi-vastased meeleolud. Kuid oli ka teisi jõude, ja oli täiesti võimalik püüda taastada nende inimeste usaldus ning mitte süüdistada kõiki valikuta separatismis. Aga Porošenko tegi just seda - nii sõnades kui ka tegudes, valides terrorismivastase sõjalise operatsiooni meetodi. Selle vea tagajärjed andsid tunda kogu tema valitsemisaja jooksul.

Riik on sisuliselt sõjaseisukorras, nii et tal ei õnnestunudki kunagi kriisis majandust saneerida ega korruptsiooni ohjeldada. Selliste negatiivsete tulemustega, mida tuleb pärast Porošenko esimese ametiaja lõppu tunnistada, ei oleks üheski demokraatlikus riigis presidendil ilmselt mingit tagasivalimise võimalust. Ja Porošenko võimalused on tõesti väga väikesed. Tema edulootused on seotud ainult teiste riigi olukorda parandada suutvate kandidaatide katastroofilise vähesusega.

Ukrainal ei ole kunagi Krimmiga mingit seost olnud
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Ukraina presidendivalimised>>

Julia Tõmošenko on loomult muidugi võitleja tüüp ja tal on palju poliitilisi kogemusi, kuid tema minevik on seotud oligarhide, maffia ja mittedemokraatlike struktuuridega. Sama võib öelda ka Igor Kolomoiski kohta, kes seisab presidendikandidaat Vladimir Zelenski taga, samuti president Porošenko enda kohta, kes on samuti oligarh ja miljardär (kuigi mõnevõrra kahjutum kui teised).

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et vabadustarmastavatel ukrainlastel ei ole viisteist aastat pärast "oranži" revolutsiooni ja viis aastat pärast Maidani õnnestunud korrumpeerunud võimueliidi käppade vahelt pääseda. Ja see on tõeliselt traagiline lugu.

73
Tagid:
valimised, Petro Porošenko, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (67)