Ukraina töölised nõuavad tööd ja palka

Tõeliselt traagiline lugu

102
(Uuendatud 17:46 27.03.2019)
Olukorda Ukrainas nimetab Saksa väljaanne Mittelbayerishe tõeliselt traagiliseks looks. Ukraina president sekkus sõtta, mille ta saab ainult kaotada. Osa riigist on varemeis.

TALLINN, 27. märts — Sputnik. Tuleb tunnistada, et vabadustarmastavad ukrainlased pole praeguseks, viisteist aastat pärast "oranži" revolutsiooni ja viis aastat pärast Maidani, suutnud põgeneda korrumpeerunud eliidi käppade vahelt. Viis aastat tagasi võitis Petro Porošenko kiiresti kaaskodanike südamed, vahendas portaal Inosmi Saksa väljaanne Mittelbayerishe.

2014. aasta kevadel valisid ukrainlased juba esimeses voorus absoluutse häälteenamusega oma noorele riigile viienda presidendi. Veidi enne Maidani pühkis Euroopa-meelne revolutsioon võimult Kremlile lojaalsele presidendi Viktor Janukovitši. Pärast seda haaras Venemaa endale Krimmi ja vallandas separatistliku mässu Ida-Ukrainas. Sellises olukorras paistis maailmale avatud ettevõtja Porošenko oma kaaskodanikele sügavasse kriisi langenud ja rahaliselt hävingus riigi potentsiaalse päästjana.

Ekspert nimetas Zelenskit Ukraina presidendivalimiste liidriks>>

Viis aastat hiljem on bilanss siiski kohutav. Tuli välja, et 31. märtsil tagasivalimisele lootev Porošenko ei suutnud midagi ära teha.

Ta tegi oma esimese ja võib-olla otsustava vea juba hääletusjärgsel ööl. Niipea, kui ta oma võidust teada sai, andis ta kindralitele "carte blanche" ("vabad käed" – toim.) sõjaliseks operatsiooniks Donbassi separatistide kontrollitavatel aladel.

Esmaspäeval pärast valimisi, kuid veel kaks nädalat (!) enne Porošenko riigipea ametikohale asumist, hävitasid lahingulennukid täielikult uue, 2012. aasta Euroopa jalgpallimeistri-võistlusteks ehitatud Donetski lennujaama. Nii algas Ukraina idaosa separatistide vastane, presidendi poolt "terrorismivastaseks" nimetatud operatsioon.

Ukraina president Petro Porošenko kutsus taas oma riiki agressoriks>>

On arusaadav, et riigi tippjuhtkond ei suutnud käed rüpes istuda, kui mässulised ja üksikute piirkondade isehakanud "presidendid" riigi territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadsid. Sellegipoolest oli igale strateegiliselt mõtlevale inimesele selge, et Venemaa president Vladimir Putin, kelle kaaskodanikud olid pärast Krimmi annekteerimist ikka veel "rahvuslikus eufoorias", hakkab Donbassi separatiste toetama.

Saksa poliitik oli Putiniga päri: kõik Ukraina presidendid on sulid>>

Nii forsseeris Porošenko 2014. aastal sõda oma palju tugevama naabri vastu, milles on sellest ajast peale hukkunud peaaegu 13 000 inimest. Ja kuigi peamine vastutus selle eest lasub Moskval, toimis Porošenko üllatavalt naiivselt, langedes Putini seatud lõksu. Sest oli ka alternatiive.

Tuleb tunnistada, et separatistide kontrolli all olevates piirkondades valitsesid tol ajal Kiievi-vastased meeleolud. Kuid oli ka teisi jõude, ja oli täiesti võimalik püüda taastada nende inimeste usaldus ning mitte süüdistada kõiki valikuta separatismis. Aga Porošenko tegi just seda - nii sõnades kui ka tegudes, valides terrorismivastase sõjalise operatsiooni meetodi. Selle vea tagajärjed andsid tunda kogu tema valitsemisaja jooksul.

Riik on sisuliselt sõjaseisukorras, nii et tal ei õnnestunudki kunagi kriisis majandust saneerida ega korruptsiooni ohjeldada. Selliste negatiivsete tulemustega, mida tuleb pärast Porošenko esimese ametiaja lõppu tunnistada, ei oleks üheski demokraatlikus riigis presidendil ilmselt mingit tagasivalimise võimalust. Ja Porošenko võimalused on tõesti väga väikesed. Tema edulootused on seotud ainult teiste riigi olukorda parandada suutvate kandidaatide katastroofilise vähesusega.

Ukrainal ei ole kunagi Krimmiga mingit seost olnud
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Ukraina presidendivalimised>>

Julia Tõmošenko on loomult muidugi võitleja tüüp ja tal on palju poliitilisi kogemusi, kuid tema minevik on seotud oligarhide, maffia ja mittedemokraatlike struktuuridega. Sama võib öelda ka Igor Kolomoiski kohta, kes seisab presidendikandidaat Vladimir Zelenski taga, samuti president Porošenko enda kohta, kes on samuti oligarh ja miljardär (kuigi mõnevõrra kahjutum kui teised).

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et vabadustarmastavatel ukrainlastel ei ole viisteist aastat pärast "oranži" revolutsiooni ja viis aastat pärast Maidani õnnestunud korrumpeerunud võimueliidi käppade vahelt pääseda. Ja see on tõeliselt traagiline lugu.

102
Tagid:
valimised, Petro Porošenko, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde