Riigikokku valitud Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonda kuuluv Raimond Kaljulaid

Raimond Kaljulaid sõdib EKRE koalitsiooni võtmise vastu

140
(Uuendatud 13:14 21.03.2019)
Riigikokku valitud Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonda kuuluv Raimond Kaljulaid alustab tänasest kampaaniaga, kus kutsub Kõlvartit, Toomi ja teisi Keskerakonna nö "vene tiiva" poliitikuid veel kord kaaluma, millised on nende võimalused EKRE peatamiseks.

TALLINN, 21. märts — Sputnik. Kaljulaidi sõnul on Keskerakonnal vastutus nii valijate kui Eesti ees. "Jah, see on mõnevõrra pretsedenditu ja uus, et üks erakonna liige sellisel viisil oma kolleegide poole pöördub. Kuid ajad ongi erakordsed. Ära tuleb hoida erakordne kahju Eestile, kui EKRE saab valitsusse," kirjutab Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Mida teha, et EKRE ei pääseks valitsusse? Nagu olen mitmel pool kirjutanud ja rääkinud – punane stopp-nupp nende kõneluste peatamiseks on Keskerakonna nö "vene tiiva" käes," kirjutab Kaljulaid oma blogis.

Raimond Kaljulaid astub Keskerakonna juhatusest tagasi >>

Tema sõnul on hetkel peamiselt räägitud, et "vaatame kõigepealt seda, milles õnnestub kokku leppida". "See on õige, et poliitikas tuleb eelkõige otsida kompromisse ja ühisosa, kuid mina ei mõista, millist ühisosa EKRE poliitikutega on Keskerakonnal võimalik leida?" kirjutab poliitik.

"EKRE poliitikud on nimetanud vene kogukonna esindajaid "parasiitideks" ja "tibladeks". Milline on selles küsimuses võimalik kompromiss – et edaspidi ei tohi enam öelda "tibla", tohib öelda ainult "parasiit"?" kirjutab Kaljulaid.

Kaljulaid on Mihhail Kõlvartiga nõus: "Keskerakonna valija ei ole andnud meile mandaati läbirääkimisteks EKRE-ga. Me lubasime enne valimisi, et me ei tee EKRE-ga koostööd."

"Kui Keskerakond läheb sellesse valitsusse, kaotame me oma näo," arvab poliitik. "Et oma kolleegidele veel kord seda riski teadvustada alustan tänasest kampaaniaga, kus kutsun Kõlvartit, Toomi ja teisi Keskerakonna poliitikuid veel kord kaaluma, millised on nende võimalused selle protsessi peatamiseks."

Kaljulaidi sõnul mitmed tema kolleegid on kinnitanud, et kavatsevad EKRE valitsusse kaasamise vastu hääletada erakonna juhatuses ja volikogus.

"Hetkel arvestavad koalitsiooni moodustavate erakondade juhid Riigikogus 57 mandaadiga. Piisab sellest kui seitse Keskerakonna poliitikut ütleb, et nemad EKRE valitsusse võtmist toetada ei saa ning on vajadusel valmis tulema Riigikokku ning vastavalt hääletama. Sel juhul ei ole enam võimalik kõnelusi edasi pidada," kirjutab Kaljulaid.

Kaljulaid peab oluliseks ka seda, et vene kogukond teab, et nende esindajatel on täna veel võimalus see protsess peatada.

"Üks detail veel. Kahjuks keeldus antud reklaamide näitamisest raha eest telekanal PBK, mistõttu olen sunnitud kasutama teisi kanaleid. Kindlasti jõuab sõnum ka sel viisil suure osa vene kogukonna esindajateni ja neile ei jää Toompeal toimuv saladuseks, " seisab postituses.

Kuidas karastus EKRE: ülemkihid ei saa, alamkihid ei taha >>

"Valitsuskoostöö paremäärmusliku erakonnaga EKRE kahjustab olulisel määral erakonna mainet ning vähendab Eesti ühiskonna usaldust Keskerakonna suhtes. Olen kindel, et see kahjustab Eesti ühiskonda ja Eesti riiki," järeldab poliitik.

Keskerakond, Isamaa ja EKRE peavad koalitsioonikõnelusi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Protestiks Keskerakonna juhatuse otsuse vastu alustada EKRE-ga koalitsioonikõnelusi otsustas Raimond Kaljulaid erakonna juhatusest välja astuda ning ta ei välista ka keskpartei lõhenemist.

17-st Keskerakonna juhatuse liikmest hääletasid EKRE-ga plaanitud koalitsioonikõneluste vastu Raimond Kaljulaid, Vadim Belobrovtsev, Yana Toom ja Mihhail Kõlvart.

Keskerakonna juhatuse liige ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles portaalile Sputnik Eesti, et koalitsioon rahvusliku parteiga "ei mahu talle pähe". Siiski jääb üle vaid jälgida, kuidas sündmused arenevad ja võimaluse korral neis osaleda.

140
Tagid:
poliitika, koalitsioon, EKRE, kampaania, Keskerakond, Raimond Kaljulaid
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde