Eesti hülgas oma Krimmis elavad kaasmaalased, illustreeriv foto

Eesti hülgas oma Krimmis elavad kaasmaalased

123
(Uuendatud 17:39 19.03.2019)
Eesti hoolitsus Krimmi eestlaste saatuse eest lõppes niipea, kui Krimm taasühines Venemaaga. Eesti riik lõpetas kaasmaalaste toetamise, kuid Krimmi Vabariigi juhtkond on ulatanud neile abikäe.

TALLINN, 19. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Juba viis aastat on Eesti riik keeldunud toetamast oma kaasmaalasi Krimmis. Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud videosillal arutasid Krimmi Vabariigi ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ja Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov Krimmi eestlaste olukorda praeguses olukorras.

Viisa ühe päevaga: Krimm ootab külla Eesti ärimehi ja Jüri Ratast >>

Georgi Muradov pidas eesti kogukonda poolsaarel "Krimmi ühiskonna oluliseks koostisosaks", eestlased hääletasid rahvahääletusel ülekaalukalt Krimmi tagasipöördumise poolt Venemaa koosseisu. Muradovi sõnul hoiab ja säilitab Krimmi eesti kogukond nii oma keelt kui ka kultuuri.

Sputnik Eesti pressikeskuses märgiti, et Krimmi eestlased on oma traditsioone säilitades isegi muuseumi asutanud. Kahjuks ei ole see ametlikult registreeritud ja tal ei ole nõutavat staatust. Üks Eesti poliitik kogus selle tarvis isegi raha ja püüdis seda Krimmi eestlastele üle anda.

Georgi Muradov kutsus Krimmi Eesti kogukonda üles esitama Krimmi valitsusele - Krimmi Vabariigi ministrite nõukogule ja kultuuriministeeriumile ametlikku abipalvet.

"Meil on palju väikesi rahvusmuuseume, mis kajastavad erinevate kogukondade huve. Meil on palju ühiskondlikke organisatsioone, mis tegelevad kultuuri, vaimuelu ja erinevate rahvaste traditsioonide säilitamisega," ütles Muradov.

Ta märkis, et Eesti toetust kaasmaalastele on parem osutada Moskva kaudu. "Kiievi heasoovijate suhtumine Krimmi on hästi teada," ütles Muradov.

"Võite sellise kirja kirjutada ka minu nimele - lahendan selle probleemi hea meelega. Ma suhtlen ka eesti kogukonnaga, me aitame kõigis küsimustes," kinnitas Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees.

Poliitika on kallim kui inimesed

Aleksander Petrov märkis, et Eesti ametlikud esindajad keelduvad Krimmis elavate kaasmaalaste abistamisest, sest selline on pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga Eesti poliitika.

Eesti ei tunnista piirkonna liitumist Vene Föderatsiooniga ega kavatse seda teha, seega pestakse käed puhtaks ka poolsaarel elavast eesti kogukonnast. Petrov tuletas meelde, et Krimmi elanikkond on koosseisult paljurahvuseline. Eestlased on poolsaarel elanud 150 aastat.

Võltsingud Krimmi kohta: miks Euroopa valetab >>

"Erinevatel andmetel on eestlasi Krimmis umbes 500 inimest, kuid Eesti juurtega inimesi on mitu tuhat," ütles Aleksandr Petrov.

Tema sõnul viibis Eesti peaminister Jüri Ratas 2017. aasta aprillis Peterburis, kus Krimmi eestlased kinkisid talle raamatu "Eesti asundus Beregovoje" ja kutsusid Ratast Krimmi külastama.

"Kutse, nagu ma aru saan, on siiani jõus. Kuid küsimus on selles: kuidas peavad hakkama saama Krimmis elavad eestlased? Neil puudub võimalus Eestisse pääseda. Schengeni viisat neile ei väljastata," ütles Petrov ja lisas, et Krimmi eestlased on sunnitud suhtlema oma sugulaste ja lähedastega Eestis ainult interneti teel - nad ei saa enam üksteist külastada.

Tähelepanuväärne on ka keeleküsimus Eestis. Eesti keele säilimiseks viiakse kõik koolid üle eesti õppekeelele. Eesti keel on sõna otseses mõttes Eesti poliitika nurgakivi. Samal ajal lõpetati seni ühes Krimmi koolis toimunud eesti keele kursused. Kui varem õpetas seal eesti keelt Eestist tulnud õpetaja, siis pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga ei saanud õpetaja enam poolsaarele tulla.

Krimmi eestlaste olukord oleks pidanud muretsema panema need, kes oma teenistusülesannete tõttu peaksid hoolitsema inimõiguste järgimise eest. See puudutab paljusid rahvusvahelisi organisatsioone," ütles diplomaat. Lääs rikub tõsiselt oma enda kehtestatud seadusi.

Muradovi sõnul peaks Eesti seoses sellise suhtumisega oma kaasmaalastesse välismaal meenutama 1975. aasta Helsingi Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakti, kuidas tol ajal läbirääkimisi peeti ja et humanitaarküsimuste nimekirjas oli liikumisvabadus Lääneriikide peamine nõue.

"Siis selgus, et Lääs on esimene, kes Krimmis elavate suurte kogukondade liikumisvabaduse hävitas," ütles Muradov ja lisas, et sellises olukorras ei ole mitte ainult eestlased - seal ka on suured bulgaarlaste, kreeklaste, sakslaste, itaallaste kogukonnad. Tema sõnul kaotasid nad kõik õiguse oma sugulaste juurde minna.

"See on perekondlike ja sugulussidemete, see tähendab Helsingi lõppakti otsene ja raske rikkumine," ütles Muradov.

Krimmi valitsuse aseesimees tunnistas, et seoses sellega tekib küsimus: mille eest inimesi karistatakse? Lõppude lõpuks väidab kogu rahvusvaheline meedia, et "Krimm on okupeeritud, annekteeritud ja inimesed kannatavad.

"No andke siis nendele kannatavatele inimestele võimalus vähemalt oma sugulastele külla minna või üldse lahkuda, kui nad seda äkki soovivad," ütles Georgi Muradov.

Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi >>

Ta lisas, et sellised avaldused Krimmi kohta on pettus, tema rahvas hääletas valdavalt poolsaare tagasipöördumise poolt Venemaa koosseisu ja just selle eest Krimmi rahvast karistatakse ja kõik mõistavad seda.

Võimalust kasutades kinnitas Muradov, et Eesti ühiskondlike organisatsioonide saabumise üle tuntakse Krimmis alati heameelt, kui soovitakse külastada poolsaart ja veenduda oma silmaga, kuidas Krimmi rahvas, sealhulgas Krimmi eestlased elavad.

"Me korraldame tutvumise eesti kogukonna elutingimuste ja Krimmi ilu ja ajaloolise pärandiga," ütles ametnik.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 18. märtsil toimus Sputnik Eesti pressikeskuses videosild Tallinn-Moskva, milles osalesid Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ja Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Kohtumisel arutasid osalejad, kuidas Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, rikuvad oma poliitiliste ambitsioonide tõttu tõsiselt Euroopa seadusi ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ning Krimmi eestlaste olukorda.

123
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde