Eesti hülgas oma Krimmis elavad kaasmaalased, illustreeriv foto

Eesti hülgas oma Krimmis elavad kaasmaalased

105
(Uuendatud 17:39 19.03.2019)
Eesti hoolitsus Krimmi eestlaste saatuse eest lõppes niipea, kui Krimm taasühines Venemaaga. Eesti riik lõpetas kaasmaalaste toetamise, kuid Krimmi Vabariigi juhtkond on ulatanud neile abikäe.

TALLINN, 19. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Juba viis aastat on Eesti riik keeldunud toetamast oma kaasmaalasi Krimmis. Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud videosillal arutasid Krimmi Vabariigi ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ja Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov Krimmi eestlaste olukorda praeguses olukorras.

Viisa ühe päevaga: Krimm ootab külla Eesti ärimehi ja Jüri Ratast >>

Georgi Muradov pidas eesti kogukonda poolsaarel "Krimmi ühiskonna oluliseks koostisosaks", eestlased hääletasid rahvahääletusel ülekaalukalt Krimmi tagasipöördumise poolt Venemaa koosseisu. Muradovi sõnul hoiab ja säilitab Krimmi eesti kogukond nii oma keelt kui ka kultuuri.

Sputnik Eesti pressikeskuses märgiti, et Krimmi eestlased on oma traditsioone säilitades isegi muuseumi asutanud. Kahjuks ei ole see ametlikult registreeritud ja tal ei ole nõutavat staatust. Üks Eesti poliitik kogus selle tarvis isegi raha ja püüdis seda Krimmi eestlastele üle anda.

Georgi Muradov kutsus Krimmi Eesti kogukonda üles esitama Krimmi valitsusele - Krimmi Vabariigi ministrite nõukogule ja kultuuriministeeriumile ametlikku abipalvet.

"Meil on palju väikesi rahvusmuuseume, mis kajastavad erinevate kogukondade huve. Meil on palju ühiskondlikke organisatsioone, mis tegelevad kultuuri, vaimuelu ja erinevate rahvaste traditsioonide säilitamisega," ütles Muradov.

Ta märkis, et Eesti toetust kaasmaalastele on parem osutada Moskva kaudu. "Kiievi heasoovijate suhtumine Krimmi on hästi teada," ütles Muradov.

"Võite sellise kirja kirjutada ka minu nimele - lahendan selle probleemi hea meelega. Ma suhtlen ka eesti kogukonnaga, me aitame kõigis küsimustes," kinnitas Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees.

Poliitika on kallim kui inimesed

Aleksander Petrov märkis, et Eesti ametlikud esindajad keelduvad Krimmis elavate kaasmaalaste abistamisest, sest selline on pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga Eesti poliitika.

Eesti ei tunnista piirkonna liitumist Vene Föderatsiooniga ega kavatse seda teha, seega pestakse käed puhtaks ka poolsaarel elavast eesti kogukonnast. Petrov tuletas meelde, et Krimmi elanikkond on koosseisult paljurahvuseline. Eestlased on poolsaarel elanud 150 aastat.

Võltsingud Krimmi kohta: miks Euroopa valetab >>

"Erinevatel andmetel on eestlasi Krimmis umbes 500 inimest, kuid Eesti juurtega inimesi on mitu tuhat," ütles Aleksandr Petrov.

Tema sõnul viibis Eesti peaminister Jüri Ratas 2017. aasta aprillis Peterburis, kus Krimmi eestlased kinkisid talle raamatu "Eesti asundus Beregovoje" ja kutsusid Ratast Krimmi külastama.

"Kutse, nagu ma aru saan, on siiani jõus. Kuid küsimus on selles: kuidas peavad hakkama saama Krimmis elavad eestlased? Neil puudub võimalus Eestisse pääseda. Schengeni viisat neile ei väljastata," ütles Petrov ja lisas, et Krimmi eestlased on sunnitud suhtlema oma sugulaste ja lähedastega Eestis ainult interneti teel - nad ei saa enam üksteist külastada.

Tähelepanuväärne on ka keeleküsimus Eestis. Eesti keele säilimiseks viiakse kõik koolid üle eesti õppekeelele. Eesti keel on sõna otseses mõttes Eesti poliitika nurgakivi. Samal ajal lõpetati seni ühes Krimmi koolis toimunud eesti keele kursused. Kui varem õpetas seal eesti keelt Eestist tulnud õpetaja, siis pärast Krimmi taasühendamist Venemaaga ei saanud õpetaja enam poolsaarele tulla.

Krimmi eestlaste olukord oleks pidanud muretsema panema need, kes oma teenistusülesannete tõttu peaksid hoolitsema inimõiguste järgimise eest. See puudutab paljusid rahvusvahelisi organisatsioone," ütles diplomaat. Lääs rikub tõsiselt oma enda kehtestatud seadusi.

Muradovi sõnul peaks Eesti seoses sellise suhtumisega oma kaasmaalastesse välismaal meenutama 1975. aasta Helsingi Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakti, kuidas tol ajal läbirääkimisi peeti ja et humanitaarküsimuste nimekirjas oli liikumisvabadus Lääneriikide peamine nõue.

"Siis selgus, et Lääs on esimene, kes Krimmis elavate suurte kogukondade liikumisvabaduse hävitas," ütles Muradov ja lisas, et sellises olukorras ei ole mitte ainult eestlased - seal ka on suured bulgaarlaste, kreeklaste, sakslaste, itaallaste kogukonnad. Tema sõnul kaotasid nad kõik õiguse oma sugulaste juurde minna.

"See on perekondlike ja sugulussidemete, see tähendab Helsingi lõppakti otsene ja raske rikkumine," ütles Muradov.

Krimmi valitsuse aseesimees tunnistas, et seoses sellega tekib küsimus: mille eest inimesi karistatakse? Lõppude lõpuks väidab kogu rahvusvaheline meedia, et "Krimm on okupeeritud, annekteeritud ja inimesed kannatavad.

"No andke siis nendele kannatavatele inimestele võimalus vähemalt oma sugulastele külla minna või üldse lahkuda, kui nad seda äkki soovivad," ütles Georgi Muradov.

Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi >>

Ta lisas, et sellised avaldused Krimmi kohta on pettus, tema rahvas hääletas valdavalt poolsaare tagasipöördumise poolt Venemaa koosseisu ja just selle eest Krimmi rahvast karistatakse ja kõik mõistavad seda.

Võimalust kasutades kinnitas Muradov, et Eesti ühiskondlike organisatsioonide saabumise üle tuntakse Krimmis alati heameelt, kui soovitakse külastada poolsaart ja veenduda oma silmaga, kuidas Krimmi rahvas, sealhulgas Krimmi eestlased elavad.

"Me korraldame tutvumise eesti kogukonna elutingimuste ja Krimmi ilu ja ajaloolise pärandiga," ütles ametnik.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 18. märtsil toimus Sputnik Eesti pressikeskuses videosild Tallinn-Moskva, milles osalesid Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ja Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Kohtumisel arutasid osalejad, kuidas Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, rikuvad oma poliitiliste ambitsioonide tõttu tõsiselt Euroopa seadusi ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ning Krimmi eestlaste olukorda.

105