Kiiev ei näe katastroofi seal, kus see on, illustreeriv foto

Kiiev ei näe katastroofi

110
(Uuendatud 13:40 19.03.2019)
Ukraina välisminister Pavel Klimkin ei näe mingit katastroofi oma riigi töövõimelise elanikkonna massilises lahkumises välismaale, kuigi kinnitab diplomaatiliselt, et peab tööjõu väljarännet "megaväljakutseks".

Dmitri Lekuhh, RIA Noovsti

"Ukrainlased on sunnitud lahkuma Ukrainast välismaale tööle. See ei ole katastroof, kuid on Ukrainale megaväljakutse." See pole ministri väljaütlemises kõige huvitavam. Sellised Euroopasse (loomulikult mitte agressorriiki) lahkuvad ukrainlased, usub Klimkin, peaksid saama õiguse omandada teise kodakondsuse, säilitades seejuures Ukraina oma.

Tööränne Eestisse mullu enam kui kahekordistus >>

See tähendab, et minister saab suurepäraselt aru, et tänapäeva Ukraina töötavate töömigrantide lõppeesmärk ei ole "lahkuda ajutiselt raha teenimise eesmärgil", vaid "igaveseks". Ja kui see pole riigi välisministrile "katastroof", siis on ministri või riigiga, mida ta esindab, midagi valesti.

Selgitame, millest jutt. Kohaliku sotsiaalpoliitika ministeeriumi ametlike andmete kohaselt läheb ainuüksi hooajatöödele igal aastal üheksa miljonit selle õnnetu riigi kodanikku. Viimastel aastatel kasvavad need arvud kiiresti ja selles pole midagi üllatavat.

Tööga on Ukrainas nagu on. Seepärast läheb ainuüksi Ukraina ametliku statistika kohaselt igal aastal välismaale tööle umbes 20 protsenti elanikkonnast: vastasel juhul poleks neil üldjuhul võimalik elus püsida. Ja öelda, et need Ukraina statistikaandmed on "pisut ebatäpsed", tähendab öelda mitte midagi. Ainuüksi

Venemaal töötab erinevate allikate andmetel registreerimata kolm kuni viis miljonit inimesest, kellest Ukraina riiklikus statistikaametis midagi ei teata, sest nad teevad seda mitteametlikult. Kuid ka see on tühiasi: esiteks, seda arvestatakse riigi "kogu", mitte "töövõimelisest" elanikkonnast. Mis on pehmelt öeldes ebaõige.

Teiseks, arvutati "ametliku statistika alusel", mille kohaselt (vastavalt Statistikaameti andmetele) elas riigis 1. jaanuari 2018 seisuga püsivalt 42,2 miljonit inimest.

Sellesse "kodanike ja maksumaksjate koguarvu" on usinad Ukraina statistikud loomulikult lülitanud mitte ainult Donbassi, vaid ka juba viis aastat Venemaa koosseisus oleva Krimmi elanikud ja ka need, kes on igaveseks ära sõitnud ja oma Ukraina passi olemasolugi ära unustanud.

"Kasige koju!" - kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Üldiselt peetakse Ukrainas statistikat ainult dokumentide alusel ning viimane üleukrainaline rahvaloendus toimus kaugel ja suhteliselt jõukal 2001. aastal. Kuid isegi nende Ukraina andmete kohaselt ja võttes arvesse Krimmi ja Donbassi elanikkonda, moodustas majanduslikult aktiivne elanikkond (vanuses 15–70 aastat) 2001. aastal 22 056, 9 tuhat inimest ehk 20 247,9 tööealises vanuses inimest.

Kui neid andmeid võrrelda Ukraina sotsiaalpoliitika ministeeriumi ametlike andmetega, on lihtne veenduda, et peaaegu pool riigi majanduslikult aktiivsest elanikkonnast sõidab hooajatöödele välismaale. Ja kui see ei ole riigi jaoks katastroof, siis ei julge isegi eeldada, et praegused Kiievi ametivõimud kavatsevad seda katastroofiks pidada. Kui see pole täielik apokalüpsis, siis pole selleni enam palju jäänud.

See, mis on kõikidel meelel ja Pavel Klimkinil keelel, on üsna lihtne: praegune Kiievi eliit ise ei suhtestu kuidagi territooriumi ja elanikkonnaga, mida ta kontrollib, tegutsedes üksnes "koloniaalhalduritena". See tähendab, et nende ülesanne on absoluutselt primitiivne: röövida territooriumi ja elanikkonda metropoli huvides (ja ka ennast unustamata) nii palju kui võimalik, küll pärast ära viiakse.

Hindamata "enamuse töövõimelise ja majanduslikult aktiivse elanikkonna lahkumist "katastroofiliseks" pole sellisel riigil "tulevikku" - ja need pole mitte abstraktsed järeldused, vaid lihtsalt igav numbrite keel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

110
Tagid:
majandus, poliitika, töö, ühiskond, Ukraina
Samal teemal
Ukraina suursaadik leidis oma kodumaal "Euroopa lätted"
Ukraina president Petro Porošenko kutsus taas oma riiki agressoriks
Porošenko võrdles Ukraina eurointegratsiooni anekdoodiga ja lõi tantsu
Turtšõnov teatas Ukraina rahva väljasuremise ohust
Saksa poliitik oli Putiniga päri: kõik Ukraina presidendid on sulid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde