Krimm - viis aastat Venemaa koosseisus, illustreeriv foto

Võltsingud Krimmi kohta: miks Euroopa valetab

236
(Uuendatud 18:21 18.03.2019)
Viis aastat, mis on möödunud Krimmi taasühinemisest Venemaaga, on elu poolsaarel kardinaalselt muutnud. Sellest, kuidas Krimm Venemaa rüppe naasis, mida on viie aastaga saavutatud ja mispärast võib tema eeskuju Euroopale ja Baltimaadele kasulik olla, on juttu Sputnik Eesti artiklis.

TALLINN, 18. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Viimaste aastate vältel levitavad paljud meediakanalid "tohutut hulka väljamõeldud ja võltsitud teavet Krimmi kohta, mis on muidugi kahetsusväärne," märkis Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu aseesimees Georgi Muradov videosillas Moskva – Tallinn, mis toimus Sputnik Eesti pressikeskuses esmaspäeval, 18. märtsil Krimmi Venemaaga taasühinemise viienda aastapäeva puhul.

Lõviosa töövaevast poolsaare kohta levitatud vale paljastamisel lasub Venemaa välisministeeriumi töötajate õlgadel, mille eest Muradovi sõnul tahaks ta neile erilist tänu avaldada. Venemaa Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov oli Muradoviga päri.

Suursaadik märkis, et Eestis, "nagu ka kogu lääne inforuumis kõlavad kõigi viie aasta vältel Venemaa süüdistamised Krimmi annekteerimises ja rahvusvahelise õiguse rikkumises."

Посол Российской Федерации в Эстонской Республике Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov

"Selgub, et referendumil käisid krimlased relvaähvardusel ja olukord Krimmis on nii majanduse kui inimõiguste poolest kohutav. Ent ega asjatult öelda, et parem on üks kord näha kui sada korda kuulda. Need eestlased, kes on nende aastate jooksul Krimmis käinud, naasevad hoopis teistsuguste muljetega, mis erinevad kardinaalselt sellest, mida püüab siin läbi suruda ametlik propaganda," ütles Aleksandr Petrov.

Videosillal osalejad rääkisid ka Eesti ettevõtjatele pakutavaist võimalustest, kui nad soovivad Krimmis oma äritegevust arendada.

Muradovi sõnul on Krimmis Vene Föderatsiooni ainus vabamajanduspiirkond, kus on väga suur hulk soodustusi ja mitmes valdkonnas ülikiire areng.

"Eesti Krimmis töötada soovivad ettevõtted võivad pöörduda Krimmi Vabariigi esindusse Moskvas, kus osutatakse abi partnerite valikul," ütles Muradov.

Status quo südame sunnil

Georgi Muradov rõhutas, et kuidas iganes maailma üldsus sellesse ka ei suhtuks, ei ole Venemaa rüppe naasmine krimlaste jaoks mingi asjaoludest tingitud poliitiline samm:

"See on meie rahva taasühinemise pidupäev, meie riikluse tugevnemise pidupäev, sest just meie rahvuskultuuriline, vaimne samasus on seotud nende ajalooliste pühade paikadega, nagu ütleb meie president, mis asuvad Krimmis."

Krimmis kommenteeriti Porošenko lubadust poolsaar tagastada >>

Muradov tõi iseäranis esile tõsiasja, et Krimmi areng juba Venemaa koosseisus näitab, "kuivõrd hoolitsevalt suhtub riik oma rahva sellesse osasse, oma ajaloolisse maasse, mis oli raskesse olukorda sattunud."

"Nimelt sellega on Venemaa alati silma paistnud. Ta suudab koguda enda ümber terve tsivilisatsiooni, aidates neid, kes seda abi vajavad," ütles Muradov.

Abi aga oli tarvis – piisab meenutamast viis aastat tagasi toimunud sündmusi Kiievis Maidanil, kui olukord riigiametniku sõnul "väljus Ukraina põhiseaduse pinnalt."

Krimm on kas Ukraina oma või siis tühi

Seda Ukraina rahvuslaste poolt skandeeritud jubedat hüüdlauset mäletatakse Krimmis nii, nagu mäletatakse ka natside üleskutset "venkus võlla", seega kõik venelased üles puua. See, et Krimm seisis neil 2015. aasta päevil ähvardava sõja ja etnilise puhastuse ohu ees, oli kõigile mõistetav, on Muradov veendunud.

Milline saatus poolsaart ootas, võib Donbassi vaadates ette kujutada. "Seetõttu lõid krimlased oma enam kui 10 000-mehelise maakaitseväe ja olid täisrelvis," lausus Muradov.

Rahvuslaste agressiivsed sammud krimlaste suhtes on juba aset leidnud. Kõige koletislikumaks kujunes pogromm Korsuni Ševtšenski all, kus krimlastega autobussidele tungisid kallale Ukraina paremsektori võitlejad – bussid süüdati põlema koos reisijatega, kes olid tagasiteel Krimmi Kiievi antimaidani meeleavalduselt (antimaidan kaitses Ukraina riigivõimu ja põhiseadust, samal ajal kui Maidan toetas riigipööret ja president Janukovitši kukutamist – toim.).

"Seniajani loetakse 12 inimest teadmata kadunuiks, ehkki on igati alust arvata, et suurima tõenäosusega on nad siiski Korsuni Ševtšenski all surma saanud. Krimmist pärit berkutlased, kes teenisid Ukraina sisevägedes, kandsid samuti tõsiseid kaotusi," lausus Georgi Muradov. Ning siis otsustasidki Krimmi valitsus ja Ülemnõukogu tegutseda rangelt seaduse kohaselt.

Rööbaste paigaldamine Krimmi sillal ületas "ekvaatori" – millal avatakse rongiliiklus >>

"Kui keegi veel ei tea, siis tahan meelde tuletada, et Ukraina põhiseaseaduses on terve lõik, mis on pühendatud Krimmi Auronoomsele Vabariigile – nõnda seda toona nimetati -, millega on ette nähtud omaenese rahvahääletuste korraldamine. Mingisuguseid piiranguid rahvahääletuse korraldamiseks ei ole selles lõigus mainitud. Piirangud referendimute korraldamiseks on kirjas teistes alajaotustes, mis puudutavad ühtset Ukrainat. Krimmi Autonoomne Vabariik jäi isegi põhiseaduses endas sulgudest välja kui kompromissiteema Ukraina riigi loomisel 1991.–1992. aastal," väitis Muradov.

Edasi lugege veebiportaali venekeelsest osast.

236
Tagid:
poliitika, Aleksandr Petrov, videosild, Eesti, Venemaa, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Krimm lükkas tagasi ENPA nõudmised seoses Kertši sündmustega
Sputnik Eesti pressikeskuses tähistatakse Venemaa Krimmi viiendat aastapäeva
Norra poliitik: läänemaailmal tuleb Krimm Venemaa osaks tunnistada
Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi
Krimmi Venemaaga taasühinemise viienda aastapäeva tähistamine
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde