Purjelaevad Mir ja Sedov Tallinnas

Nimetati Eesti jaoks peamised ohud: vene banketid ja purjekas

132
(Uuendatud 15:15 18.03.2019)
Meedia teatab: Eesti luure on tuvastanud, et Venemaa valmistub sekkuma 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistesse. Briti lugejatele selgitatakse selle uudise puhul eraldi, et tegemist ei ole lihtsalt luure, vaid "MI6 Eesti ekvivalendiga".

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Kuna enamil lääneriikide elanikest pealkirjadest edasi ei loe, on selle "legaliseerimine", et Venemaa rikub kindla peale demokraatliku valimisprotsessi, juba toimunud. Eriteenistustel on alati omad allikad, kes on kõigest teadlikud ja mis kõige mõnusam – neid ei saa saladuskatte alt vabastada.

Venemaa saatkond vastas Eesti luure spekulatsioonidele >>

Mis siis on kirjas Eesti MI6 dokumendis, mida see Välisluureamet endast kujutab? On avalik raport "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas", mille organisatsioon iga-aastaselt oma huvilistele koostab.

Järjekordselt deklareerib ta, et Baltimaade põhiliseks probleemide allikaks on Venemaa. 72 leheküljest on "Vene ohule" pühendatud 58.

Seejärel mainitakse möödaminnes Hiinat, rahvusvahelist terrorismi (kõigest poolteist lehekülge) ja illegaalset immigratsiooni. Kusjuures viimases süüdistatakse samuti kaudselt meid (Venemaad - toim.): Moskva leevendas 2018. aastal jalgpallifännide jaoks viisarežiimi, mis teoreetiliselt võimaldas neil uroopasse pääseda.

Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama >>

Ärge küsige, mismoodi Venemaal vurifännidele ajutiselt väljastatud jalgpalliviisa hõlbustas illegaalset sattumist Euroopa Liitu – raportis seda ei selgitata.

Ja siis alajaotus "Venemaa huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu", mis on põhjustanud ažiotaaži lääne meedias. Eesti Välislureteenistus kinnitab tõepoolest:

"Kreml püüab suure tõenäosusega sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse, üritades saada võimalikult suurt osa kohtadest parlamendis Venemaa-sõbralike või euroskeptiliste poliitiliste jõudude kontrolli alla."

Kustkohast Baltikumi spioonid seda teavad?

Kõik on lihtne: Venemaa võimud armastavad kasutada Euroopa saadikuid "propaganda tööriistana". Venemaa meelitab EL-i naiivseid seadusandjaid oma bankettidele (kinnituseks tuuakse ära isegi taldrikute ja pudelitega kaetud laua taga istuvate saadikute fotod) ning need siis "levitavad seisukohta, et Venemaa suhtes rakendatud sanktsioonid Venemaad ei mõjuta ning on kahjulikud ainult EL-i liikmesriikidele."

Ja ongi tegelikult kõik need faktid, mille Eesti jamesbondid on kätte saanud. Või siiski mitte.

On veel üks "siseringi info" sellel teemal: luure on tuvastanud, et Kreml (jällegi "suure tõenäosusega") keskendub oma sekkumises eelseisvatesse valimistesse kolmele riigile – Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.

Mispärast? Aga sellepärast, et neist riikidest valitakse kõige enam saadikuid. Antud järelduse kinnituseks esitab baltlaste MI6 kvoodid igast riigist valitavate Euroopa Parlamendi saadikute osas. Nähtavasti on luurajad seda dsaladokumenti Brüsseli hämarates võimukoridorides kaua taga otsinud.

Ekspert: Eesti on täielikult "läbipaistev" ka ilma seirelaevadeta >>

Midagi muud enam Eesti luureteenistusel kätte saada ei õnnestunud. Ega keegi hakka eriti raportisse süvenema, see-eest osundusi sellele tuleb nüüd hulganisti. Eriti pärast valimistulemuste selgumist, kui need osutuvad Euroopa eliidile ebameeldivaiks.

Venemaalt lähtuvate ohtude hulka on Eesti luure arvanud ka Moskva väidetavalt asetleidnud katsed Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka "väljavahetamiseks Venemaale sobivama isiku vastu".

Lõpuks nimetasid luurajad üheks ohuks maailmale Venemaa tsiviillaevastikku, eeskätt kolmemastilist purjefregatti Mir, mida kasutatakse noorte meremeeste väljaõpetamiseks. Raportis asetatakse rõhk sellele, et purjekas on sisenenud korduvalt Tallinna sadamasse.

… Paljud lääne meediakanalid on nimetatud raportile viidates esile toonud ka tähelepanuväärse alajaotuse selle kohta, et Venemaa valmistub NATO-ga sõdima. Selle autorid märgivad (põhimõtteliselt loogiliselt), et ülemaailmse konflikti korral alliansiga peab Moskva üheks esimeseks sihtmärgiks olema Baltikum.

Tulnuks lisada, et mida rohkem tuleb Balti riikidesse teiste NATO riikide väeüksusi (ning nende kohalolek tugevneb seal iga aastaga), seda rutem muutuvad nad potentsiaalseks sihtmärgiks Venemaa vastuse puhul kallaletungile.

Aga nii kaugele dokumendi autorid minna ei saanud. Vastasel korral tulnuks neil selgitada, mispärast NATO laienemine ohustab Eestit palju enam kui Venemaa purjelaev niivõrd hirmutava nimega nagu Mir (Rahu).

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

132
Tagid:
Eesti, Euroopa Parlament, EL, Venemaa, Välisluureamet
Samal teemal
Euroopa Parlamendi presidenti süüdistati fašismi soosimises
Kaljulaid kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised
Tšehhi eurosaadik ei hakka võitlema vene propagandaga, sest seda pole
Nüüd siis Brüssel: kes ja kelle huvides võib saada Eesti eurosaadikuks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde