Tšehhi parlamendiliige Jiří Maštálka

Tšehhi eurosaadik ei hakka võitlema vene propagandaga, sest seda pole

126
(Uuendatud 20:07 16.03.2019)
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni võitlusest Venemaa propagandaga. See on rumalus ja veel üks katse sellele rumalusele tähelepanu juhtida, muresid on EL-l piisavalt, aga oma kodanike lollitamiseks on lihtne ja mugav Venemaad kasutada, usub Tšehhi parlamendiliige Jiří Maštálka.

TALLINN, 16. märts - Sputnik. Euroopa Parlament võttis 13. märtsil toimunud täiskogu istungil vastu resolutsiooni, milles soovitatakse Euroopa Liidu Nõukogul ja EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil võidelda vaenuliku propagandaga, mis võiks mõjutada eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.

Soovituste hulgas on tõsta teadlikkust Venemaa desinformatsioonikampaaniatest, mis on peamine valeinformatsiooni allikas Euroopas. Dokumendis tehakse muuhulgas ettepanek töötada välja õiguslik raamistik nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, et seista vastu hübriidohtudele, eelkõige küber- ja infosõjas.

NATO kurdab vene propaganda tõhususe üle
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Vastuvõetud resolutsioon edastatakse Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, NATOle, samuti Venemaa presidendile, valitsusele ja parlamendile. Neid soovitusi ei toetanud kaugeltki mitte kõik - 148 saadikut hääletasid vastu ja 30 jäid erapooletuks - miks? - kommenteeris portaalile Sputnik Česká republika kommunistliku partei parlamendisaadik Jiří Maštálka.

"Ma ei hakka sellega mitte kuidagi võitlema, sest seda pole olemas. Aga kui ta (EL – toim.) tahab võidelda, las vaatab kõigepealt, kuidas edenevad asjad majanduses, palju teenib töörahva huve ja selgitab, miks tuhanded kollavestid Pariisis protesteerivad," sõnas Maštálka.

"Las analüüsib (EL - toim.) kõigepealt oma vigu ja alles siis tegelgu propagandaga ja andku vastulöök idasuunas. Kasigu kõigepealt oma uksealust. Brexiti probleem ei ole lahendatud, ei ole teada, mida teha neonatsidega. Ja annab muudkui soovitusi, mida teha. Las vaatab olukorda oma kodus - olukorrale inimõiguste ja töötingimustega - ja alles siis jagagu nõuandeid," ütles ta. 

Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend >>

"Ükski uus raadio- ega telejaam tõe levikut ei peata. Need ei tee seda kindlasti. Kas tõesti ei piisa, et Vaba Euroopa, Euronewsi ja Deutsche Welle on läbi kukkunud. Need jaamad on ebapopulaarsed, sest nad valetavad. Nad võivad luua uusi meediaid nii palju kui tahavad ja raha kulutada, kuid inimesed ei vaata neid, sest neid hinnatakse alati oma rahakoti suuruse järgi," ütles Maštálka.

"See on rumalus ja veel üks katse sellele rumalusele tähelepanu juhtida. On vaja teisi teemasid, sest oma (EL) muresid on piisavalt. Oma kodanike lollitamiseks on Venemaad mugav kasutada," järeldas Maštálka.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et avaldusi Venemaa väidetava "sekkumise" kohta Lääne- ja Baltimaade poliitilistesse protsessidesse tehakse erinevatel tasanditel pidevalt, alates Euroopa Parlamendi ja USA Senati tribüünidest kuni Eesti valitsuse ja Riigikoguni. Mingeid konkreetseid tõendeid seejuures kunagi ei esitata.

Kreml ja Venemaa välisministeerium on süüdistused "vene propaganda" kohta korduvalt tagasi lükanud, nimetades neid võitluseks sõnavabaduse ja alternatiivse teabe levitamise vastu. Samuti märgitakse Venemaa meedia tegevuse piiramist Balti riikides.

MTÜ Balti Venemaa Uuringute Keskus saatis siseministeeriumile taotluse 10 000 euro eraldamiseks. Taotletavate vahendite eest kavatseb keskus uurida "vene propaganda" mõju Eestis, vahendas uudistepoprtaal Sputnik Eesti jaanuaris. 

Taotluses rõhutatakse, et väidetavalt "mõjutab vene propaganda üha enam Eesti Vabariigi arengut, seda olukorda tuleb muuta."

Uuringu projektijuhina esitletakse ajakirjanik Oleg Samorodnit. Uuringu tulemused peaksid valmima käesoleva aasta septembriks - pärast Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi.

126
Tagid:
poliitika, Venemaa, EL, propaganda
Samal teemal
Lääne propaganda surmaheitlus Venemaa liberaalidega
Ekspert „propaganda“-vastase võitluse tegelikest eesmärkidest
Ivanov: Baltimaade propaganda on tingitud majandusprobleemidest
Guardian: Rootsis löödi „vene propaganda“ pärast häirekella
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde