Rootsi sõdur Teise maailmasõja ajal, illustreeriv foto

Kui kõnelevad arhiivid: Balti riigid mahitavad natsikurjategijaid

230
(Uuendatud 14:38 16.03.2019)
Arhiividokumentide uurimine tõi välja paljud Teise maailmasõja ajal Balti riikides toime pandud kuriteod ja need toime pannud isikud. Need natside käsilased käivad ka täna SS-leegionäride mälestusüritustel. Vene ajaloolaste uurimuse üksikasjadest Sputnik Eesti materjalis.

TALLINN, 16. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Võib lõputult arutada erinevaid poliitilisi ja ideoloogilisi küsimusi, võib vaielda ühe või teise ajaloolehekülje tõlgendamise üle. Venemaa Teaduste akadeemia Venemaa ajalooinstituudi teadlase Aleksandr Djukovi sõnul jääb nendest vaidlustest alati välja põhimõtteline seisukoht - need, kes on teinud koostööd natsidega ja toime pannud kuritegusid, tuleb võtta vastutusele.

Ajaloolased: meil on tõendeid Eesti kollaborantide kohutavatest kuritegudest >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud kaheköitelise arhiividokumentide kogumiku "Rahvuslusest koostööni: Balti riigid Teise maailmasõja ajal" (v.k. - "От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны") esitlusest, mis sisaldab dokumente Venemaa Föderatsiooni presidendi arhiivist, Venemaa FSB keskarhiivist, Venemaa Välisluure keskarhiivist, Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi keskarhiivist, Venemaa Föderatsiooni Riigiarhiivist, Venemaa Riikliku sotsiaalpoliitilise ajaloo arhiivist ja Venemaa sõjaväearhiivist.

Dokumente uuriti kolm aastat, mille käigus avastati palju varem tundmatuid fakte ja nimesid, mis aitasid mõista sel ajal toimunud sündmuste varjatud seoseid.

Fondi "Ajalooline mälu" (v.k. – "Историческая память") uurimisprogrammide juht Vladimir Simindei, märkis, et kogumikus on dokumente sündmustest alates 1939. aastast kuni sõjajärgsete aastateni, mil Balti riikides oli juba moodustatud kolm NSV Liidu liiduvabariiki.

Dokumendid kinnitavad natside poolt koletuslike kuritegude toimepanemist. Aleksandr Djukovi sõnul aitasid läbiuuritud dokumendid mitte ainult "korrigeerida pilti Isamaasõja ajaloost, vaid muutsid ka oluliselt ettekujutust sellest ".

Kes ja millal alustas holokaustiga Balti riikides

Üht kogumiku teemadest alustas Aleksandr Djukov nii: "Kas teate, et 1939. aasta juulis, veel enne Teise maailmasõja puhkemist ja enne Saksamaa kallaletungi Poolale, valmistusid Leedu rahvuslased juba rünnakuteks juutidele?"

Tuleb välja, et juudi pogrommide korraldamiseks pöördusid leedu natsionalistid (sel ajal ei kuulunud Leedu veel NSV Liidu koosseisu) Saksamaa eriteenistuste ja need omakorda Saksamaa välisministeeriumi poole. Sellest sai alguse Saksamaa välisministeeriumi ja Saksa poliitilise politsei ulatuslik kirjavahetus, kus arutati raha andmist Leedu natsionalistidele, kes palusid juudi pogrommide korraldamiseks100 000 marka.

Pärast arupidamist vastas Saksamaa välisministeerium, et "loomulikult vastab juutide pogromm Kolmanda Reichi ideaalidele, kuid praegu, 1939. aasta juulis, on aeg selleks ebasobiv". Välisministeerium tegi ettepaneku maksta Leedu natsionalistidele kuus kuud 600-800 marka, et nad "esialgu sellega lepiksid".

Huumor miljonite tragöödia üle: Eestis ilmus koomiks "Hipster Hitler" >>

"See on oluline. See näitab, et Leedu holokausti ajaarvamist ei tohiks lugeda mitte alates 1941. aasta juunist, mil toimusid esimesed juutide mõrvad, ega isegi mitte 1940. aastast, mil Leedu aktivistide rinne (oktoobrist 1940 kuni septembrini 1941 tegutsenud Leedu iseseisvuse toetajate põrandaalune organisatsioon, mille eesmärk oli natsi-Saksamaa toetusel Leedu iseseisvuse taastamine – toim.) töötas aktiivselt välja antisemiitlikku juutide tagakiusamise programmi. Leedu puhul tuleks holokausti alguseks pidada 1939. aasta juulit," ütles ajaloolane.

Kuidas ameeriklased juute päästsid

Vladimir Simindei rääkis veel ühe ebameeldiva loo sellest ajast. Sõja keskel, aastatel 1943–1944 korraldas USA OSS (Office of Strategic Services - Strateegiliste teenistuste amet) läbi operatsiooni, mille eesmärk oli päästa juute Saksamaa poolt okupeeritud Balti riikidest, sealhulgas Lätist.

Руководитель исследовательских программ фонда Историческая память Владимир Симиндей
© Sputnik / Нина Зотина
Vladimir Simindei

OSS-l oli Rootsis rahandusatašee kattevarju all oma esindaja. Ameerika Ühendriikide juudiorganisatsioonid kogusid operatsiooni läbiviimiseks raha ja tegid ka teatud ettevalmistusi. Ameerika esindaja pöördus kohalike olude tundja - Läti endise suursaadiku Stockholmis V. Salnaise poole, kes osutus ägedaks antisemiidiks. Salnais pöördus omakorda mõnede kahtlaste tegelaste poole.

"Selle tulemusena olid nende hulgas, keda Läti kalurid raha eest Gotlandi saarele toimetasid, mitte juudid, vaid vastupidi, holokaustis osalenud inimesed. Kui nad päästsid juhuslikult ka ühe juudi naise, puhkes skandaal, sellepärast, et ta võis Läti patriootidest palju rääkida," ütles Simindei.

Ajaloolase sõnul on kogumikus ka fakte inimeste vägivaldsest kaasamisest koostööle. Dokumentide hulgas on vanausulise Minei Kartofelevi ütlused, kes värvati sunniviisiliselt ühte Eesti piirikaitserügementi.

Esimesel võimalusel läks Kartofelev ja tema seltsimehed Punaarmee poole üle ja rääkisid kohutavaid lugusid venelaste saatusest Eestis, eriti Piirissaarel. Simindei sõnul võib saare võrgulehelt leida 1938. aasta rahvaloenduse tulemused ja seal märgitud inimeste hulgas on ka nende nimesid, keda vanausuline oma tunnistuses mainis.

Ja selliseid lugusid on Simindei sõnul palju. Ajaloolane märkis, et dokumentide uurimine viis arusaamisele, et "rahvuslikult meelestatud inimesed otsisid viimase võimaluseni põhjust loota, et Baltimaades luuakse mingisugune autonoomia või Saksa protektoraat." Nad ei tundnud end kurjategijatena, õigustades oma tegevust vabaduse ideega.

Kaasaegsete poliitikute kahtlane loogika

Ajaloolaste sõnul on arhiividokumentide hulgas huvitavaid Nõukogude luure ülevaateid Balti pagulusorganisatsioonide tegevusest, eriti Rootsis.

Презентация двухтомника архивных документов От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны в Международном мультимедийном пресс-центре МИА Россия сегодня в Москве
© Sputnik / Нина Зотина
Moskva-Tallinna videosillal rääkisid Venemaa ajaloolased uuest arhiividokumentide kogumikust

Simindei märkis, et nende andmete võrdlemine kättesaadavate välismaa allikatega näitab, et "Nõukogude julgeolekuasutustel oli üsna põhjalik ja täpne ülevaade nende emigrantide organisatsioonide tegevuse iseloomust ja üksikasjadest."

Mõned dokumendid räägivad kollaborantidest nõukogudevastases relvastatud vastupanuliikumises, mis enamikul juhtudel kujutas endas otsest banditismi, mis kestis veel mitu aastat pärast sõja lõppu.

Djukovi sõnul on väga huvitav teave niinimetatud Eesti ajutise presidendi Jüri Uluotsast, kes 1944. aastal kutsus eestlasi üles astuma Eesti SS-diviisidesse.

Moskva juhtis suursaadiku tähelepanu natsismi heroiseerimisele Eestis >>

"Nõukogude luure dokumendid räägivad Uluotsa elust Rootsis, kuhu ta põgenes 1944. aastal ja kus püüdis kujutada Eesti valitsuse loomist seal. Kahjuks peetakse Eestis Jüri Uluotsa ametlikult Eesti ajutiseks presidendiks. Tegelikult on see minu jaoks väga üllatav," ütles Aleksandr Djukov.

"Kui Eesti ametivõimud peavad Uluotsa Eesti ajutiseks presidendiks, tunnistavad nad sellega ka vastutust Eesti noorte üleskutsumise eest astuda SS-leegionisse ja tegelikult panevad end Hitleri-vastase koalitsiooni vastaste ridadesse, riikide hulka, kes võitlesid Hitleri poolel," selgitas ajaloolane.

Üldiselt on mõnede Balti riikide poliitikute loogika sageli üllatav. Igal aastal korraldavad tänaseks juba vanaks jäänud SS-lased ja nende mõttekaaslased Balti riikides vabalt oma mälestusüritusi ja keegi ei jälita neid minevikus toime pandud kuritegude eest.

Sellega seoses võivad avaldatud arhiividokumendid ajaloolaste sõnul muuta praeguseid ettekujutusi tegelikkusest.

Nii on kogumikus väga huvipakkuvaid dokumente, mille järgi on võimalik tuvastada SS-leegionäride osalemise mehhanism karistusoperatsioonides.

"SS-obersturmbannführer Viktor Kiršteinsi, 19. Waffen-SS Grenadierdiviisi ülema abi ütluste kohaselt valiti igast kompaniist välja teatud arv inimesi, kellest moodustati ühendkomandod, mis osalesid salajase välipolitsei juhtimisel külasid põletamises, elanikkonna küüditamises ja sellele vastupanijate hävitamises," märkis Simindei.

Simindei sõnul näitab veel elus olevate SSlaste tähelepanelik uurimine, kes neist osalesid karistusoperatsioonides, samuti holokaustis ja Leningradi blokaadis. Need teod on kogu maailma kogukonna ja rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt tunnistatud kuritegudeks.

Riias korraldatavate SS-laste mälestuspäeval marssivad isikud võivad osutuda sellistes kuritegudes osalenuteks. Nüüd saab neid arhiividokumentide abil identifitseerida. Aegumistähtaega sel juhul ei kohaldata.

Презентация двухтомника архивных документов От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны в Международном мультимедийном пресс-центре МИА Россия сегодня в Москве
© Sputnik / Нина Зотина
Moskva-Tallinna videosillal rääkisid Venemaa ajaloolased uuest arhiividokumentide kogumikust

"Vaatamata nõukogude ajal kehtinud seaduste rangusele pääsesid paljud neist karistusest tunnistajate puudumise tõttu ja seetõttu, et nad elasid võõraste dokumentide ja nimede all. See on endiselt veel asjakohane," ütles Vladimir Simindei.

"Kangelaste" nimed on saanud avalikuks

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Aleksandr Djukovi väidetest, et rahvusvahelise õiguse ja arhiividokumentide alusel on Vene Föderatsiooni riigiasutustel täna kõik alused esitada süüdistused praegu veel elavatele SS-lastele kuritegude eest, mille eest natsid Nürnbergi protsessil vastutasid.

Koos oma kolleegidega vaatas Djukov tähelepanelikult läbi viimase Riias toimunud SS-laste marsi filmimaterjali, mille järgi õnnestus tuvastada mitu üritusel osalejat, kes figureerisid ka arhiividokumentide kogumikus.

Ajaloolane otsustas avalikustada nende nimed: Mārtinš Balatis 15. Läti Waffen- SS Grenadier-diviisist; Haris Freimanis 19. Läti Waffen-SS Grenadier-diviisist; Edgar Vaivaris 15. Läti Waffen-SS Grenadier–diviisist.

"Need inimesed osalevad SS-laste marssidel. Neid inimesi tunneme me nägupidi. Me teame nende elulugu, me teame nende minevikku. Ma loodan, et nende inimeste suhtes algatavad Venemaa õiguskaitseasutused kriminaalmenetluse, sest kuriteod, isegi kui naaberriik neid kurjategijaid kaitseb, ei tohiks jääda karistamata," ütles Aleksandr Djukov.

Läti SS-leegionäride kokkutulek
© Sputnik / Сергей Мелконов

Ajaloolane märkis, et koos Läti SS-lastega marsivad Riias ka nende toetajad ja noored natsiorganisatsioonidest mitte ainult Lätist, vaid ka Leedust, Eestist ja Ukrainast.

"Mõned Ukraina neonatside esindajad töötavad selle riigi õiguskaitseasutustes. Nende inimeste identiteedid tuleb samuti kindlaks teha," märkis ajaloolane ja lisas, et teadlased ja kirjastajad edastavad oma uurimistulemused Venemaa õiguskaitseasutustele.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kaheköitelises arhiividokumentide kogumikus "Rahvuslusest koostööni: Balti riigid Teise maailmasõja ajal" sisaldub 175 arhiividokumenti, millest 52% avalikustatakse esmakordselt.

Arhiividokumentidele on lisatud ka nendes mainitud isikute biograafilised andmed. Kogumik on üles ehitatud nii, et iga dokument ei illustreeri mitte kontekstist väljarebitud fakti, vaid osa ajaloolisest perioodist, mis sobitub sel ajal toimunud sündmuste laiemasse konteksti.

230
Samal teemal
Eesti ei toetanud ÜRO-s Venemaa resolutsiooni võitlusest natsismi ülistamisega
Kuidas Venemaa Eestit natsismi ülistamise eest karistada võib
Sputnik Eesti ajakirjanikku ei lubatud Waffen-SS kokkutulekule Sinimägedes
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Moskva juhtis suursaadiku tähelepanu natsismi heroiseerimisele Eestis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde