Krimmi silla ehitamine

Keelustada Krimmi tunnustamine see on USA siseasi

106
(Uuendatud 09:47 16.03.2019)
Küsimusi, mis puudutavad Venemaa piirkondade territoriaalset staatust, ei lahendata lõbusasti USA Kongressis, vaid maakera vastaspoolel, igavas Moskva Kremlis.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

USA Kongressi Esindajatekoja välisasjade komisjoni poolt ühehäälselt vastu võetud seaduseelnõu, mis keelab USA administratsioonil tunnistada Krimm Venemaa omaks, on vägagi raske asjakohaseks liigitada. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et see dokument on mõeldud üksnes siseriiklikuks kasutamiseks.

USA esindajatekoda võttis vastu neli Venemaaga seotud seadust >>

Ei puuduta see eriti tegeliku sündmuste arengut ei Venemaa Krimmis ega ka selle ümber. Olgem ausad nii enese kui ka meie edelapoolsete naabrite ees: iseenesest läheb Krimm USA seadusandjatele vähe korda, ta on neist kohutavalt kaugel. Samas aga komplitseerib see teema igasuguseid Ameerika Ühendriikide administratsiooni endi positsioone läbirääkimistel.

Millest õigupoolest jutt käib. Seaduseelnõu ametliku nimetusega "Seaduse Krimmi annekteerimise mittetunnustamise kohta", mis Kongressi komisjoni poolt nii üksmeelselt heaks kiideti, koosneb ainult kahest lausest, mille mõte on kõigile ülimalt arusaadav:

"Keelata USA valitsusel tunnustada Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. USA poliitika seisneb selles, et mitte tunnistada Venemaa suveräänsust Krimmi, tema territoriaalvete ja õhuruumi üle."

Tõsi, USA presidendil on ikkagi õigus tunnistada Venemaa suveräänsust Krimmi üle, aga ainult sel juhul, kui see saab tema poolt tunnistatud USA riikliku julgeoleku huvides hädavajalikuks. See tõik, muide, kongresmenidele eriti muret ei tee. Kõigile on ju mõistetav, et tegemist on sisepoliitilise deklaratsiooniga.

See, et 4. märtsil on Trump juba pikendanud Venemaa vastu pärast Krimmi ühendamist Venemaaga 2014. aastal rakendatud sanktsioonide kehtivust, vastuvõetud dokumendi suhtes mingit tähtsust ei oma.

KRIMM. Viies kevad Venemaa koosseisus >>

Kasvõi pelgalt seetõttu, et kuigi "2014. aasta Krimmi sanktsioonid" hirmutavad meid küll vähevõitu, siis Venemaa Föderatsiooni ennast ja tervet hulka tema kodanikke puudutavad need siiski vahetult ja otseselt. Kongressi komisjoni poolt üksmeelselt vastuvõtmiseks soovitatud seaduseelnõu meie riigisse ei puutu.

Kuidas toimus Krimmi tagastamine Venemaale, illustreeriv toto
© Sputnik / Евгений Биятов

Venemaa jaoks ei muutu siin midagi: nagu USA eriendidaja Ukrainas Kurt Volker juba möödunud aasta lõpul teatas, jätkab Washington Venemaa suhtes sanktsioonide karmistamist, kuni poolsaar ei saa Ukrainale üle antud, isegi kui Ukraina ise lakkab üldse eksisterimast. Aga Ukraina ei ole ameeriklastele mingisuguste jõupingutuste tegemise siht, vaid pelgalt ettekääne ja abinõu.

Ettekäänded ja abinõud aga võivad nüüd olla kuitahes kentsakad: siin pole vaja midagi välja mõelda, piisab vaid meenutamast hiljutist brittide kärarikast "Skripalide mürgitamiskaasust".

Ühesõnaga, siin on õigus vastuseks palvele kommenteerida Venemaa seisukohta antud seaduseelnõu puhul õlgu kehitanud Föderatsiooninõukogu saadikul Oleg Morozovil: sel dokumendil ei ole ilmselgelt õiguslik, juriidilisi tagajärgi eeldav, vaid üksnes poliitiline iseloom, olles seatud esmajoones taas kord kärpima ju USA presidendi volitusi.

Ja alles teisejärgulisena rõhutama praeguse USA ladviku deklareeritavat leppimatust Venemaa Föderatsiooni suhtes – põhimõtteliselt aitäh muidugi sõnastustäpsuse eest, aga seda teadsime me niigi.

Politoloog: Krimmil õnnestus lääneriikide infoblokaad läbi murda >>

Ülejäänud osas aga ei suuda isegi üksmeelne heakskiit USA Kongressi Esindajatekoja poolt poolsaare tegelikku staatust mitte kuidagi mõjutada. Seda täiesti lihtsal ja arusaadaval põhjusel: küsimusi, mis puudutavad Venemaa piirkondade territoriaalset staatust, ei lahendata siiski lõbusasti USA Kongressis, vaid maakera vastaspoolel, igavas Moskva Kremlis.

Ja seda mõistetakse nüüd suurepäraselt isegi Kiievis, kelle "suveräänsust" Krimmi üle Washingtonis nii püüdlikult toetatakse. Ainult et kasu sellest ameeriklaste toetusest on antud küsimuses nullilähedane ning Kiievis ollakse praegu rohkem hõivatud küsimustega kontrollist ülejäänud territooriumi üle.

Ja nii kurb, kui seda ka poleks noore võitnud demokraatia poliitilisel klassil tunnistada, on Ukraina edasise lagunemise väljavaated praegusel ajal märksa hirmutavamalt tõenäolised kui Krimmi üleandmise väljavaated sellel sajandil.

Nende viie aastaga on kunagisest, Kiievi ja Washingtoni vaatenurgast "mässulisest" poolsdaarest saanud suure Venemaa Föderatsiooni orgaaniline osa. Ja asi pole siin sugugi üksnes Krimmi sillas, mille raudteeosa käesoleval aastal käiku antakse ning maantee on juba saanud vaat et harjumuspäraseks osaks maastikust.

Ega ka uhiuute, nõelasilmast tulnud Tauria ja Balaklava soojuselektrijaamade ehituses, mille esimesed blokid praegu juba tegelikult täisvõimsusel töötavad, tagades poolsaare energiaturvalisuse. Ega ka Tauria-nimelises maanteetrassis või kõigile rahvusvahelistele standarditele vastava Simferopoli lennujaama avamises.

Kõige olulisemad muutused on nende aastatega toimunud nimelt inimeste teadvuses, kusjuures mitte ainult Krimmi elanike, vaid ka ülejäänud Venemaa kodanike puhul.

Seetõttu ei tekita kõikvõimalikud "poliitilised deklaratsioonid" isegi autoriteetse võimuorgani poolt, nagu seda on USA Kongress, Venemaa tavakodanikes praegu mingisugust vastukaja peale kerge itsituse.

Seevastu USA presidendist Trumpist on küll tõtt-öelda pisut kahjugi. Aga aidata ei saa me teda ometigi kuidagi (ja tõtt tunnistades ilmselt eriti ei tahagi). See-eest võime vaibumatu huviga kõrvalt vaadates jälgida, kas ta suudab tema enese võimuladviku poolt kõikjale üles riputatud keelumärkide labürindist läbi murda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

106
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde