Läti SS-leegionäride kokkutulek

Läti SS-leegionärid kui sangata kohver

146
(Uuendatud 19:03 15.03.2019)
Varem arvati, et SS-leegionäride mälestuspäev Lätis peaks muutuma mingiks pidupäevaks, kuid Euroopale see mõte ei meeldinud. Nüüd püüab riik teeselda, et tal pole sellega midagi pistmist - lihtsalt mingi mälestuspäev.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Läti patrioodile kõlbab kõik, mida venelast tapab. Üheksakümnendatel, nõukogude tõmbejõust vabanedes ja rahvusvahelisele orbiidile jõudmisel leidsid rahvuslased hea viisi mõistuse, au ja südametunnistuse ilmutamiseks.

Ajaloolased: meil on tõendeid Eesti kollaborantide kohutavatest kuritegudest >>

Otsustati korraldada marss vahejuhtumi mälestuseks - 16. märtsil 1944 asus vabatahtlik Läti SS-leegion lahingusse vägivaldse Punaarmeega. Tõsi, mitte kuskil Riia all, vaid Venemaal, kuid see on ka mõistetav - Läti iseseisvust ongi parem kaitsta kusagil Venemaal ja mõne välisriigi mundris.

Riias toimus traditsiooniline leegionäride rongkäik
© Sputnik / Сергей Мелконов

Üheksakümnendate lõpuks kogus tähtpäev hoogu ja seda hakati tähistama ametlikult riiklikul tasandil. Ei saaks öelda, et seal teab mis tähistada oli, kuid rongkäik viis Kremli, venelased ja kohalikud mittetäisväärtuslikud kenasti endast välja. Provokatsioonid, vastasseis, karjed, madin - suurepärane õli tulle.

Idapool löödi lärmi, mis lubas kohalikel patriootidel end hoopis tähtsamatena tunda. Aga tuul kandis kisa ka läänepoole, kelle raha eest sõltumatu vabariik õigupoolest püsti püsibki. Seal millegipärast nende entusiasmi ega Waffeni SS kahtlase väärtusega edusammude tähistamise põhjusi aga ei jagatud.

Alates selle sajandi algusest on riigi ametlikud isikud ametlikult maha jahtunud. Alguses kaotas päev riikliku, siis ametliku staatuse. Ja siis lõpetasid kõik valitsuse liikmed seal käimise. Kes võttis sel päeval puhkuse, kes jäi haigeks, kellel oli tähtsaid asjatoimetusi. Hakati rääkima, et tähistame mitte seal, mitte siis ja mitte nii. Ja üldse – ei tähista, vaid mälestame.

Moskva juhtis suursaadiku tähelepanu natsismi heroiseerimisele Eestis >>

Ka uus valitsusjuht ütles, või õigemini tuletas meelde, et mälestusmärgi juurde ei maksa minna. See kehtib ka ministrite kohta. Mis teha - nii sai ELga kokku lepitud. Seimi esimees ja saadikud võivad minna, selle vastu ei ole Euroopal midagi. Ja üldse on meie riigis demokraatia.

Kui soovite, võite fašiste Läti vabadusvõitlejateks nimetada, kui ei taha, oma asi, kuid peamine on mitte nimetada neid nii nagu Venemaal, sest siis on sinu, tõpraga, kõik selge.

Patrioodid ei ole riigi entusiasmi närbumisest muidugi vaimustuses. Kuid seda laulu tappa iialgi ei saa. SS-leegionäride rongkäik on osale valijaskonnast kindel märk lätimeelsusest ja Läti kodumaa-armastusest, eesmärkide ja ülesannete selgusest, ja võimud teavad seda hästi.

Mis parata, kui minevikus on nad oma kohvri täitnud uue tõega SS-leegionäridest - Punaarmeega võitlejatest. Kusjuures nii tihedasti, et lõpuks kohvri käepide katki läks. Nüüd on seda kohvrit ebamugav tassida aga ära visata on ka kahju.

Seetõttu jääb olukord igal aastal samaks. Võimud vingerdavad: Brüsselile öeldakse, et mälestusmärgi juurde ei maksa minna, omadele vaikselt, et kes tahab, võib minna. Patrioodid ei ole solvunud, valivad väljendeid, kõik närvitsevad – peaasi, et jamaks ei läheks. Kahju.

Algselt oli sündmus mõeldud just selleks, et "midagi juhtuks". Taheti, et Kremlis märgataks ja tõmblema hakataks. Selle tulemusena tõmmeldakse üha rohkem ise. Tähtpäevana mõeldud üritusest sai mingi tähtpäev.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

146
Samal teemal
Venemaalt tulnud üliõpilased: SS-laste heroiseerimine tekitab nördimust
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu
Kas Nürnberg mõistis hukka ka Eesti SS väed
Ei sugugi nii süütud: Soome võib loobuda SS-lipust oma paraadidel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde