Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas

Kolm erakonda jõudsid kokkuleppele spordi, kultuuri ja noorsootöö punktides

101
(Uuendatud 07:22 15.03.2019)
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa konsultatsioonidel leiti, et enam tuleb toetada noorte liikumisharrastusi ja Eesti tippsporti, tagada huvihariduse kättesaadavus ning edendada rahvuskultuuri nii kodus kui ka välismaal.

TALLINN, 15. märts — Sputnik. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul oli spordi, kultuuri ja noorsootöö arutelu väga mahukas ning erinevaid ideid nendes valdkondades oli erakondadel mitmeid, vahendas Pealinn.

Keskerakonna esimees tõi spordi alapeatükist välja, et võimalik koalitsioon soovib senisest enam toetada Eesti Olümpiakomitee programmi "Team Estonia", mis tugevdab meie tippspordi taset ning tagab sportlastele vajalikud tugiteenused.

Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali >>

"Samuti peame rohkem tähelepanu pöörama laste ja noorte igapäevaste liikumisharjumuste tõstmisele. Selleks jätkame muu hulgas ujumisõpetuse algõpet ning soovime koostöös kohalike omavalitsustega rajada Eesti eri piirkondadesse aastaringselt kasutatavaid multifunktsionaalseid spordiväljakuid, sealhulgas jalgpalli sisehalle," rääkis Ratas.

Yana Toom kohtumisel Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et tänasele emakeelepäevale sobilikult peatuti pikemalt eesti keele hoidmisel ja arengul, samuti laiemalt rahvuskultuuri tutvustamisel nii meil kui ka mujal maailmas.

"Eestil on palju pakkuda ning tahame, et meie rahvuskultuur jõuaks senisest enam ka välismaale. Selleks soovime kaasata võimalikult palju mujal riikides elavat eestlaste kogukonda," selgitas Seeder.

Kokku lepiti Isamaa juhi sõnul muu hulgas ka selles, et riiklikult oluliste ajaloo- ja kultuuriobjektide renoveerimist tuleb kiirendada ning kaasajastada muinsuskaitsenõudeid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul peab noorsootöös keskenduma rahvuslikule kasvatusele, nimetades noorkotkaid, kodutütreid ja teisi noorteorganisatsioone.

"Räägitakse väga palju lumehelbekestest, aga me peame andma noortele praktilisi oskusi ja kasvatama neist Eesti patrioote," ütles Helme.

Uue valitsuse moodustamine - 2019 >>

Jõuti kokkuleppele, et toetada tuleb isamaalise kasvatusega tegelevaid noorteorganisatsioone ja laiendada laste võimalusi osaleda suvelaagrites ja õpilasmalevates. Samuti lepiti kokku noortevolikogude ja noorteühenduste rolli tõstmisel ühiskonnas ja peetakse oluliseks noorte suuremat kaasatust riigielu juhtimisse.

Erakonnad jõudsid kokkuleppele ka selles, et tuleb toetada puuetega noorte võimalusi osaleda huviringides, noortekeskuste tegevustes jt noortele suunatud tegevustes.

Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühisel konsultatsioonil kolmapäeval arutati välis- ning julgeolekupoliitikat. Kohtumisel kinnitasid erakondade esimehed, et jätkatakse senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil ning toetatakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse. 

Reede hommikul kogunenud Keskerakonna juhatus lükkas Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi tagasi ning teatas esmaspäeval otsustasest alustada koalitsoonikõnelusi Isamaa ja EKRE-ga, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

17-st Keskerakonna juhatuse liikmest hääletasid EKRE-ga plaanitud koalitsioonikõneluste vastu Raimond Kaljulaid, Vadim Belobrovtsev, Yana Toom ja Mihhail Kõlvart.

Keskerakonna juhatuse liige ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles agentuurile Sputnik Eesti, et koalitsioon rahvusliku parteiga "ei mahu talle pähe". Siiski jääb üle vaid jälgida, kuidas sündmused arenevad ja võimaluse korral neis osaleda.

101
Tagid:
poliitika, kolalitsiion, Isamaa, EKRE, Keskerakond
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde