20. Waffen-SS Grenadier-diviisi veteranide kokkutulek

Ajaloolased: meil on tõendeid Eesti kollaborantide kohutavatest kuritegudest

234
(Uuendatud 15:51 14.03.2019)
Moskva-Tallinna videosillal rääkisid Venemaa ajaloolased uuest arhiividokumentide kogumikust, mis tõestab, et Hitleri käsilased Eestis, Lätis ja Leedus olid tavalised kurjategijad, mitte kangelased ega vabadusvõitlejad.

TALLINN, 14. märts - Sputnik. Neljapäeval, 14. märtsil toimus Sputnik Estonia pressikeskuses Moskva-Tallinna videosilla formaadis kaheköitelise arhiividokumentide kogumiku "Rahvuslusest koostööni: Balti riigid Teise maailmasõja ajal" esitlus.

Moskva kirjastuse "Polititšeskaja entsiklopedija" poolt välja antud kogumik sisaldab dokumente Vene Föderatsiooni presidendi arhiivist, Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse keskarhiivist, Venemaa Välisluureteenistuse keskarhiivist, Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiivist, Venemaa Föderatsiooni riigiarhiivist, Venemaa Riiklikust sotsiaal- ja poliitilise ajaloo arhiivist ja Venemaa Riiklikust sõjaarhiivist.

Заместитель начальника Центра документальных публикаций Российского государственного архива социально-политической истории, ответственный редактор сборника Александр Репников
© Sputnik / Нина Зотина
Aleksandr Repnikov

Videosillast osavõtjad: Venemaa Riikliku sotsiaalpoliitilise ajaloo arhiivi dokumentaalfilmide keskuse juhataja asetäitja, kogumiku vastutav toimetaja Aleksandr Repnikov, Venemaa Teaduste akadeemia Venemaa ajaloo instituudi peatoimetaja Viktor Kondrašin, Ajaloolise mälu fondi direktor, Venemaa Teaduste akadeemia Venemaa Ajaloo instituudi teadur Aleksandr Djukov ja Ajaloolise mälu fondi programmijuht Vladimir Simindei rääkisid nende dokumentide tähtsusest.

Aleksandr Repnikovi sõnul kestis töö kogumiku kallal kolm aastat, enam kui pooled 175 arhiividokumendist avaldati esmakordselt.

"Nendest hakatakse edaspidi palju rääkima," ütles ta. Viktor Kondrašin märkis, et kollaboratsiooni teema ei ole ainult osa ajaloost, see on seotud poliitika ja Nõukogude Liidu ning tema vabariikide ajalooga. See teema on endiselt terav ja sünnitab kuumi arutelusid. Tõe leidmiseks tuleb ajaloolase arvates näidata, kuidas olid asjad tegelikult.

"Me peame sõna andma dokumentidele. Dokumendid aga näitavad selgelt, kelle poolel käsilased olid. Nad olid kurjuse poolel. Ja ei maksa teha neist kangelasi ega vabadusvõitlejaid," ütles Kondrašin.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et igal aastal 16. märtsil toimub Riias politsei kaitse all Läti SS-leegioni mälestusrongkäik, kus osalevad SS-veteranid ja nende noored järgijad - neonatsid Lätist ja teistest riikidest. Eestis kogunevad 20. Waffen-SS Grenadier-diviisi veteranid ja nende pooldajad igal aastal Sinimäel.

Venemaa on korduvalt juhtinud Euroopa tähelepanu, et mitmed riigid "sulgevad silmad kasvavatele neonatsismiilmingute ja Teise maailmasõja mälestusmärkide suhtes toime pandava süstemaatilise vandalismi ees".

234
Samal teemal
Kas Nürnberg mõistis hukka ka Eesti SS väed
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu
SS-i heroiseerimine Eestis: kogu maailma kiuste
Venemaalt tulnud üliõpilased: SS-laste heroiseerimine tekitab nördimust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde