Euroopa Parlament sülitas Venemaa peale, illustreeriv foto

Viimane korin: Euroopa Parlament "sülitas" Venemaa peale

148
(Uuendatud 12:15 14.03.2019)
Mida kõike Euroopa Parlamendi resolutsioonis küll ei leidu - küll üleskutse loobuda Venemaaga tehtavast koostööst ja ettepanek kehtestada uued sanktsioonid, ainult et neid soovitusi ei ole võimalik täita. Kuid mõned inimesed ikkagi nii tahaksid.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles EL struktuure kutsuti üles mitte pidama Venemaad enam strateegiliseks partneriks. Ei saaks öelda, et dokument oleks libedasti läbi läinud, paljud olid selle vastu, kuid läbi ta läks.

Euroopa Parlament kutsus üles Nord Stream 2 peatama >>

Tekstis on palju kõrgelennulisi sõnu rahvusvahelise õiguse, demokraatlike põhimõtete ja julgeoleku kohta, muuhulgas vajadusest, et Euroopa hindaks kriitiliselt ja põhjalikult oma suhteid Moskvaga ning vaataks läbi temaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu.

Peab ütlema, et Euroopa Parlament käitus talle omaselt. Venemaa-vastaseid dokumente on varasematel aastatel vastu võetud rohkem kui küll – propaganda ja agressiooni kohta, ja ikka samas vaimus edasi. Ja kui palju seal sõnalisi rünnakuid on olnud, seda ei jõua kokku lugedagi. Pole veel sellist kalkulaatorit leiutatud.

Parlamendiliikmed ei näidanud ennast küll kõige paremas valguses. Tegelikult püüavad nad võidelda objektiivse reaalsuse, näiteks keskpäevase päikesetõus vastu. Ajalooliselt on Venemaa ja Euroopa, sõltumata resolutsioonide arvust ja kvaliteedist, olnud strateegilised partnerid, eelkõige majanduses.

Maailmas on asjad juba kord niiviisi seatud, et kui kõvasti silmi kinni ka ei pigista, nähtav oled ikka. Resolutsiooni poolt hääletanud saadikud on nagu ärritunud lapsed, kes on juhuslikult poliitikasse sattunud.

Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama >>

Lõppude lõpuks ei ole Euroopa Liidu täitevorganid, samuti nagu ka liikmesriikide valitsused kohustatud selle organi soovitusi järgima. Nii et nende väljavaated, kes Venemaad "pitsitada" tahaksid, ei ole pehmelt öeldes eriti suured.

Lõpuks meenutas Strasbourgis toimunud hääletus sureva luige tantsu. Täpsemalt, rohkem kui seitsmesaja sureva luige tantsu. Ja veel täpsemalt – "lomabaka pardi" oma.

Juba sel kevadel uuendab Euroopa Parlament pärast valimisi radikaalselt. Ja mitte ainult isikulises, vaid ka poliitilises mõttes. Ta saab liikuda nii vasakule kui ka paremale. Lisaks ilmuvad sinna kindlasti vastutustundlikumalt inimesed, kes suhtuvad Venemaasse lojaalsemalt ja Venemaa-Euroopa suhetesse vastutustundlikumalt.

Selle põhjal tundub, et praegune koosseis otsustas lihtsalt kontroll-lasu teha. Või pigem sülitada. Kuid lummavat ja efektiivset sooritust, nagu mistahes sülitamine, sellest ei tulnud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

148
Tagid:
poliitika, majandus, resolutsioon, Venemaa, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
Nord Stream 2: Euroopa Parlament hääletas valijate tahte vastu
Euroopa Parlament võrdsustas õiguslikult ruumi ja mateeria
Brüssel ei oota üllatusi Euroopa Parlamendi kohtade jaotumises
Euroopa Parlament keelab Lätit armastada
Kaljulaid kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde