Yana Toom kohtumisel Narvas

Yana Toom: "pomm" Eesti poliitikas pidi varem või hiljem lõhkema

281
(Uuendatud 19:44 13.03.2019)
Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) vaheliste koalitsiooniläbirääkimiste alustamise vastu hääletades ei kiitnud tsentristist Yana Toom samas heaks Raimond Kaljulaidi lahkumist Keskerakonna juhatusest, mis jättis viimase seeläbi poliitilise olukorra mõjutamise vahendita.

TALLINN, 13. märts — Sputnik, Svetlana Burceva. Kommenteerides Sputnik Eestile tsentristide ja konservatiivide vaheliste koalitsiooniläbirääkimiste algust, samuti Raimond Kaljulaidi Keskerakonna juhatusest lahkumist - protestiks läbirääkimiste vastu - ütles Euroopa Parlamendi ja keskerakonna juhatuse liige Yana Toom: "Läbirääkimiste pidamine ja kokkuleppele jõudmine on kaks erinevat asja." 

Viimaste päevade sündmused arenevad nii kiiresti ja ootamatult, et isegi kogenud poliitikud ei suuda ennustada, mis Eestit ees ootab.

"Ma arvan ja ma loodan, et nad ei suuda kokku leppida. Lisaks ei tea me, kui kaugele nad koalitsioonileppe nimel valmis minema on. Seepärast on hüpoteetilise lepingu sisust rääkimine hetkel vaid spekulatsioon.

Aga muidugi on olemas ka emotsionaalne tasand - ma ei suuda ette kujutada, et me oleme see partei, kes need inimesed (EKRE - Ed.) võimule aitab. See ei mahu mulle pähe.

Siiski on veel vara paanikasse sattuda, pigem peame vaatama, kuidas sündmused arenevad ja neis võimaluse korral osalema," ütles Toom.

Tema sõnul ei kiida paljud Keskerakonna liikmed võimalikku koalitsiooni EKRE-ga heaks.

Hr Helme ei jäta võimalust kompromissi teha

Isegi kui keskerakondlaste ja konservatiivide vahel olid mingid kokkuleppeid, et Vene koole ei puudutata ja tsentristid eeldasid, et võivad "sõlmida lepingu isegi vanakuradi endaga, et vaid mõningad vastuolulised asjad ellu viia", siis Yana Toomi sõnul "EKRE esimehe Mart Helme hiljutised intervjuud" sellist võimalust ei jäta - ta ronib barrikaadidele".

Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali >>

"Ma lugesin intervjuusid, mida härra Helme on alates eilsest andnud ja saan aru, et seal on vaat et rohkem punaseid jooni kui reformistidel. Reformistid, kes on ikkagi liberaalid, on võimelised lepingut sõlmima, need mehed aga ilmselt mitte.

Helme otsustas mingil põhjusel, et just tema asi on vägesid juhataja. Paljude jaoks on see ärritav faktor.

Siiski mäletavad kõik, et Keskerakond on vahelduva eduga alati olnud ühiskonna integratsioonimehhanismiks," selgitas Euroopa Parlamendi saadik.

"Oleme ainuke partei, kes on koondanud vene valijaid. EKRE puhul võib aga juhtuda nii, nagu Dovlatovi puhul - tahtsid oma hinge kuradile müüa, kuid selgus, et andsid selle kingiks," lisas Yana Toom ja avaldas lootust, et tema parteikaaslased on sellest ohust teadlikud.

Tema sõnul näitasid viimased Riigikoguvalimised, et paljud tsentristide protestihääled läksid just konservatiividele.

"Meie inimesed, kes valisid kusagil Eesti külades, ütlevad, et meie tavapärane valija toetas vägagi EKRE-t. Tegu on endiste "Rahvaliidu" liikmetega, kes kunagisest agraar-tsentristikust parteist järele jäid.

Eesti Rahvaliidu ja Eesti Rahvusliku liikumise ühendamise läbi loodigi 2012. aastal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis oli omal ajal Keskerakonnale ideoloogiliselt väga lähedal," meenutas parlamendisaadik.

"Ja see lihtne külamees lihtsalt hääletaski EKRE eest, mis on muidugi ebameeldiv," lisas Toom.

Olukord, kus mõru pilli alla neelata ei tahaks

Euroopa Parlamendi saadik ütles Sputnikule, et üks Eesti poliitveteranidest nägi tsentristidepoolses EKRE võimuleaitamises Keskerakonna ajaloolist missiooni.

Ta soovitas, et Yana Toom "neelaks selle mõru pilli alla" nii, et pärast valitsusse tulekut konservatiivid mõistaksid, et nende lubadusi ei ole võimalik täita, hakkaksid valijatele vabandusi välja mõtlema ja kaotaksid toetust - "mispeale mõru pill muutuks meeldivamaks, ega olekski enam nii hirmus."

"Aga isegi konservatiivide kainestamiseks," tunnistas Yana Toom, "ei tahaks seda pilli alla neelata."

Sellegipoolest tuleb tunnistada, et sellises sündmuste arengus on oma loogika olemas.

"EKRE majandusprogramm on lihtsalt mull, kogum loosungeid, millel puudub igasugune rahaline kate. Aga istudes opositsioonis ja seal valjult käratsedes, saavad konservatiivid järgnevatel valimistel praeguse 19 asemel 40 mandaati. See on ilmne. Neil on ülisuur protestipotentsiaal," selgitas poliitik.

Häiresignaal partei liikmete ridades

Hullem on hoopis miski muu, usub poliitik – üleeilsel Keskerakonna juhatuse koosolekul toimus esmakordselt rahvuspõhine hääletamine.

Sputnik Eesti juba kirjutas, et 17-st Keskerakonna juhatuse liikmest hääletasid EKRE-ga plaanitud koalitsioonikõneluste vastu Raimond Kaljulaid, Vadim Belobrovtsev, Yana Toom ja Mihhail Kõlvart.

Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Samal ajal esitas Raimond Kaljulaid avalduse erakonna juhatusest tagasiastumiseks.

"Raimond ei ole venelane, vaid mees, kes kandideerib küllaltki venekeelses piirkonnas ja mõistab, millest on jutt. Lisaks on ta piisavalt liberaalne. Sellepärast võibki hääletamist rahvuspõhiseks pidada. Ja see on partei jaoks halb märk.

Meil oli muidugi varemgi erakonnas vaidlusi, kuid me ei jõudnud kunagi etnilise hääletamiseni," ütles Toom.

Hoolimata sellest, et ta jagab täielikult Raimond Kaljulaidi suhtumist toimuvasse, ei pea ta juhatusest lahkumist parimaks lahenduseks.

"Juhatusest väljaastumine on tugev PR-samm, signaali andmine. Kuid samal ajal kaotad sa ka oma senise instrumendi. Vaadake, eile oli juhatuse häälte suhe koalitsiooni küsimuses 13:4, täna aga 14:3.

Ma mõistan väga hästi, et sellised sammud hoiavad sind meedia tähelepanu keskmes, ja sa saad eetriaega, saad rääkida, oma positsiooni selgitada ja see on suurepärane. Kuid see ei mõjuta partei juhatuse koosolekul toimuvat," selgitas Yana Toom.

Poliitiku sõnul ei ole Raimond Kaljulaidi juba partei järgmisel juhatuse koosolekul enam ühise laua taga ja ta ei suuda kedagi veenda, mis on kahetsusväärne."

281
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Inimesed eelistavad Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni
Yana Toom: uskumatu, et Keskerakond toob EKRE võimule
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde