Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali, illustreeriv foto

Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali

161
(Uuendatud 18:08 13.03.2019)
Tuntud Eesti põhiseadusõiguse spetsialist Sergei Seredenko jagas portaaliga Sputnik Eesti oma vaateid riigi poliitilise kriisi laienemise võimalustele.

TALLINN, 13. märs - Sputnik. Parlamenti pääsenud Eesti poliitiliste jõudude vahel toimunud ummikussejooksnud läbirääkimiste kõige tõenäolisemaks tulemuseks on Riigikogu erakorralised valimised, arvab jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko.

Praegust olukorda seoses tulevase valitsuskoalitsiooni võimaliku koosseisuga hindas Seredenko talle omase otsekohesusega õige lihtsalt: "Tsentristid, rahvuslased ja veel kord rahvuslased."

Kellele on korduvalimised kasulikud

"Niisugust koalitsioonikava ei ennustanud keegi. Ka see tõsiasi, et minu sünge prognoos ("reformikad, rahvuslased ja veel kord rahvuslased") osutus praegusele hetkeseisule kõige lähedasemaks, ei lohuta. Sest kujuneva koalitsiooni projekt on kvalitatiivselt teistsugune kui lihtsalt pruunikas jõuk," ütles ta portaalile Sputnik Eesti.

Inimõiguslasena lubas ta endale "langeda" teatavasse ärevusse, osutades sündmuste võimaliku edasise arengu ohtlikkusele.

Юрист, правозащитник Сергей Середенко
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko

Seredenko leiab, et ideeline lõhe Keskerakonnas (kelle kandidaadi eest ta oma tunnistust pidi parlamendivalimistel kui "vähima kurja" eest oma hääle andis) ja sisuliselt vene valijaskonna reetmine viivad välja selleni, et mingisugust koalitsiooni üldse ei tulegi, vaid tulevad kordusvalimised," märkis ta.

"Seoses keskerakondlaste pehmelt öeldes "tavatu" käitumisega on rahvuslastel tekkinud reaalne võimalus saada lisamandaate. Sest kes hääletab kordusvalimistel keskerakondlaste poolt? Nende eestlastest valijad, ja sedagi mitte kõik. Venelane aga kas ei tule üldse välja või asub otsima muud Vähimat Kurja," põhjendas Seredenko oma prognoosi.

Euroopa Parlamendi saadik ja keskerakondlane Yana Toom
© Sputnik / Вадим Анцупов

Selle prognoosi kohaselt saavad valimistele tulemata jääjate hääled osaks "rahvuslastele", valima tulijate omad aga erakondadele Eesti 200, Elurikkuse Erakonnale, rohelistele ja vasakpoolsetele ja isegi sotsiaaldemokraatidele. Niiviisi tekib Eesti 200-l võimalus parlamenti pääseda, keskerakondlased aga kaotavad kuni 10 mandaati.

Mida president peaks tegema

Nüüd, on Seredenko veendunud, on oma sõna öelda president Kersti Kaljulaidil.

"Õigupoolest esmakordselt kogu oma presidendiaja jooksul tuleb tal langetada sedavõrd vastutusrikas otsus – nimetada peaministrikandidaat. Variante on siin kolm," ütles inimõiguslane.

Esimene – Riigikogule vastu tulla ja kiita heaks need läbirääkimiste tulemused, mis tulevad, kui need muidugi tulevad. Teine võimalus – panustada erakorralistele valimistele, mis paljuski langeb ühte esimese variandiga. Kolmas – võtta endale vastutus ja pakkuda välja parteitu autoriteetne tegelane, et kõik eelnevad kokkulepped katki murda ja need uuel ringil uuesti käivitada.

Niisuguse autoriteetse neutraalse tegelase rollis võiks esineda näiteks Tiit Vähi või Raivo Vare, oletas Seredenko. Kuid Kersti Kaljulaid on valinud neljanda, kõige õigema variandi – esitanud Reformierakonna juhi Kaja Kallase.

Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Peaministri kandidaadi üle hääletamine on Riigikogus avalik. Rahvuslased, kellele kordusvalimised on kasulikud, võivad julgelt mängida "vaba hääletamist" eesmärgiga peaministri kinnitamine läbi kukutada, ent Ratase suunaga rahulolematud keskerakondlased on siis nurka surutud, mis omakorda töötab kokkuvõttes keskerakondlaste vastu. Sest valik on neil kummatigi nigel – kas kaota valija või lenda erakonnast välja," ennustas ta.

Kuidas parlament laiali saata

Peaministri kinnitamise kord, meenutas Sergei Seredenko, on sätestatud eesti põhiseaduses. Paragrahvi 89 kohaselt nimetab president 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.

161
Tagid:
Riigikogu, valimised, poliitika, koalitsioon, Seredenko
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
2019. aasta Riigikogu valimised
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde