Eesti endine president Arnold Rüütel

Eesti kompartei endine sekretär pooldab rahvuslik-tsentristlikku liitu

563
(Uuendatud 12:44 13.03.2019)
Endine kõrge kommunistlik funktsionär Arnold Rüütel, kes jõudis pika elu jooksul istuda nii ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kui ka sõltumatu Eesti presidendi toolil, propageerib nüüd EKRE auesimehena rahvuslaste huve.

TALLINN, 13. märts - Sputnik, Oleg Leontjev. Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on tõepoolest Eesti poliitikas suur saavutus, ütles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi endine esimees ja endine vabariigi president Arnold Rüütel, kes on nüüdseks saanud EKRE auesimeheks.

Endine pea-"Pioneer" on nüüd kõikidele poliitikutele eeskujuks

ERR edastatud Rüütli arvamuse kohaselt moodustavad Isamaa ja EKRE koos tugeva patriootliku maailmavaate, millest Keskerakonna seisukohad mõnevõrra erinevad. Keskerakonna juhi Jüri Ratase "kompromissivalmidus" lubab meil siiski loota, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon "kaitseb Eesti rahvuslikke huve".

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee endine sekretär on veendunud, et EKRE juht Mart Helme, kes nõukogude ajal töötas laste kommunistliku ajakirja Pioneer toimetajana, on "kogenud poliitik", kes kindlasti kaitseb koalitsiooniläbirääkimistel oma erakonna ja valijate huve.

Uue rahvuslik-tsentristliku valitsuse peamisteks muredeks saab olema sündimus, rahvuslik kapital ja loodusvarad.

"Me oleme elanud kümme-viisteist aastat riigis, kus kapital otsustab kõik. Tihti on see olnud võõrkapital, mis otsustab. Me peame rahvuslikku kapitali edendama. Samuti seisma vastu sellele, et meie maavarasid ei kuritarvitataks," ütles Rüütel, kes ilmselt ei ole harjunud väliskapitali kritiseerima.

Kes arvati rahvus-tsentristide vaenlaste hulka

Samuti murettekitav on endisele kommunistile Eesti töölisklassi olukord, eriti seoses odava välistööjõu massilise sissevooluga Ukraina vennasvabariigist.

"Eesti riik ei peaks ehitama oma elu sellistele alustele," ütles Rüütel, kelle arvates saab tööjõupuuduse kompenseerida parema elu otsingutel välja rännanud eestlaste tagasipöördumisega.

Üsna karm on Rüütel Eesti NSV aegsete seltsimeeste suhtes. Ta on kategooriliselt vastu niinimetatud mittekodanikele kodakondsuse andmise tingimuste tühistamisele või leevendamisele, kellelt Eesti ametivõimud selle kohe pärast vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist ära võtsid.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi endise esimehe sõnul leppis ta omal ajal Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga kokku, et Eesti ehitajad ehitavad Venemaa rahaga endise Nõukogude Liidu sõjaväelastele elamud Moskvasse ja Peterburi.

Seda aga ei tehtud, mistõttu jäi Eestisse palju inimesi, kellele endise Eesti presidendi sõnul ei tohiks kodakondsust anda.

Eesti biifsteek

Rahvuskonservatiivide auesimeest ei olnud Nõukogude võimu aastatel oma ideeliste vastaste ridades näha, see-eest ilmutas ta aktiivsust kommunistlikus ülesehitustöös. 1977. aastal sai temast Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo liige ja 1979. aastal EKP keskkomitee sekretär. Veelgi enam, aastatel 1986 kuni 1990 oli Rüütel KLKP keskrevisjonikomisjoni liige.

Михаил Горбачев посетил Таллинский политехнический институт в Таллине. (Прямо за спиной - Арнольд Рюйтель)
© Sputnik / Юрий Абрамочкин
Mihhail Gorbatšov külastas Tallinna Polütehnilise Instituudi (Arnold Rüütel on tema selja taga)

"Rüütli näide, kes hüppas NLKP ladvikust EKRE tippu, ei ole maailma ajaloos ainulaadne. Niinimetatud "biifsteegi"– väljast "pruuni", seest "punane" fenomen on ajaloolastele hästi tuntud Hitleri perioodi Saksamaalt. Nii kutsusid natsid põlglikult endisi kommunistlikke funktsionäre, kes pärast seda, kui Hitler riigis võimule sai, konjunktuursetel kaalutlustel kiirest natside parteisse üle jooksid.

Tädi Ingridi ellujäämisretseptid

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et folklorist, Eesti endise presidendi ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi endise esimehe Arnold Rüütli abikaasa, Ingrid Rüütel on jõudnud samuti uue aja vaimus silma paista.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

"Neegrid ja moslemid pole meie probleem, vähemalt lähiajal," ütles ta ühes intervjuus. Tema arvates on Eesti suur probleem "vene­keelne kogukond, mis mujalt tulijaid endasse sulandades aina kasvab".

Samuti pidas Rüütel ohuks Eesti kultuurile ja rahvuslikule identiteedile Ukraina elanikke, kes on hiljuti Eestisse tulnud.

Tema sõnul ei tule neegrid ja moslemid ei tule siia tuhandete kaupa, kuid venekeelne elanikkond Ukrainast ja teistest riikidest - ajutiste töölepingute alusel ja ilma nendeta -, tuleb, ja paljud neist jäävad siia.

Ta tegi ettepaneku kaasata Eestisse saabuvaid sisserändajaid aktiivselt Eesti kultuuriruumi, kehtestada range kontroll sisserände üle ja asustada eestlased ühtlaselt kogu riigis, eelkõige sinna, kus nad on vähemuses.

Rääkides eestlaste "ellujäämise saladusest" rahvusena teatas Rüütel, et eestlastele on omane kinnine eluviis, nad ei lase võõraid oma suhtlusringi. "Hoiame oma asju sissepoole, ei näita neid välja," märkis ta.

563
Tagid:
poliitika, koalitsioon, EKRE, Keskerakond, Arnold Rüütel
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Keskerakond alustab kõnelusi EKRE ja Isamaaga
Velman: Ratas ületas EKRE-ga flirtimisel lubatu piirid
Millisest "sõnavabadusest" unistab EKRE
Seltsimees Šarikovi vaimus: miks EKRE sõnavabadust hävitab
President Arnold Rüütel nimetas uueks majandus- ja kommunikatsiooniministriks endise Tartu linnapea Andrus Ansipi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde