NATO tähistab Lääne poolt NSV Liidu suurima pettuse juubelit

NATO tähistab Lääne poolt NSV Liidu suurima pettuse juubelit

104
(Uuendatud 10:20 13.03.2019)
Kakskümmend aastat tagasi ühinesid esimesed endise sotsialistliku bloki riigid NATOga. Venemaa suhtub NATO idasuunalisse laienemisse siiamaani kui NATO poolt selle vältimise kohta antud garantiide rikkumist, NATO ise aga viitab sellekohaste kirjalike kohustuste puudumisele.

TALLINN, 13. märts  - Sputnik. Täpselt kakskümmend aastat tagasi, 1999. aasta märtsis, sai isegi kõige lihtsameelsematele selgeks, et Lääneriigid rikkusid 1980. aastate lõpus Nõukogude Liidule antud lubadust ning võtsid NATO-sse endise sotsialistliku bloki esimesed riigid - Poola, Ungari ja Tšehhi.

See tähendas Põhja-Atlandi sõjalise liidu tänaseni jätkuvat laienemist itta. Sellest kirjutab RIA Novosti ajakirjanik Galija Ibragimova materjalis "Võitsime meie, mitte nemad. Kuidas NATO pettis Venemaad".

Trump: Euroliit hakkab USA sõjaväebaaside eest miljardeid maksma >>

Artiklis märgitakse, et Venemaa suhtub sellesse ikka veel kui NATO idapoolsest laienemisest hoidumise kohta NSV Liidule pärast Berliini müüri langemist ja Saksamaa ühendamist antud tagatiste rikkumist. Alliansi liikmed viitavad kirjaliku kohustuse puudumisele ja nende sõnalised lubadused jäidki lihtsalt lubadusteks.

Lubadus ei tähenda garanteerimist

Sotsialistliku bloki riikide NATOga liitumise küsimus tõusetus esmakordselt 1980. aastate lõpus. NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov ei kiirustanud sündmusi tagant, uskudes, et pärast Saksamaa taasühinemist kaob sõjaliste blokkide vajadus iseenesest.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ta uskus, et nende asemele tuleb Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverents, tuletas RIA Novosti meelde.

Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher ütles Moskva seisukohta toetades: "Kuidas sündmused Varssavi pakti riikides ka ei areneks, Põhja-Atlandi liit ida poole ei laiene. Moskva tulevase poliitika jaoks on see meie poolt väga tähtis tagatis."

USA riigisekretär James Baker kallutas Gorbatšovi nõukogude vägede väljaviimisele Ida-Saksamaalt: "NSV Liit saab garantii, et alliansi sõjaline jurisdiktsioon ida suunas ei laiene. Täpsemalt öeldes, ei too Saksamaa ühendamine kaasa NATO laienemist itta."

Saksamaa kantsler Helmut Kohl avaldas samal perioodil Saksamaa taasühinemise kohta kümme programmilist punkti, milles väideti muuhulgas, et NATO ei ole suunatud teiste idabloki riikide vastu.

"Meie jaoks on see seadus: allianss ei levi idapoole," kinnitas ta Nõukogude juhtkonnale.

Nõukogude juhtkond viitas hiljem sellele lubadusele. Siiski eitab Lääs endiselt oma poliitikute sõnu põhjendusega, et ükski neist väidetest ei ole kirjalikult vormistatud.

Gorbatšovi kummalised õigustused

Märgitakse, et Moskva ei nõudnud ametlikke dokumente, mis kinnitaksid Euroopa ja Ameerika ametnike suulisi garantiisid NATO itta mittelaienemisest. 1999. aastal, kui Saksamaa ühinemine oli juba ammu möödas ja Poola, Tšehhi ja Ungari liitusid NATO-ga, kritiseeriti seda Nõukogude juhtkonna kergemeelsust teravalt.

© Sputnik / Yuryi Abramochkin
Mihhail Gorbatšov ja Ronald Reagan abikaasadega

Gorbatšov ise on korduvalt selgitanud, et NSV Liidu ja Varssavi pakti tingimustes oleks olnud rumal nõuda kirjalikke tagatisi.

"Kui me oleksime sellest tol ajal rääkima hakanud, oleks meid süüdistatud, et me ise pakkusime Lääne partneritele välja NATO laiendamise ja kiirendasime sellega Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemist," selgitas Gorbatšov oma seisukohta raamatus "Muutuvas maailmas" ("В меняющемся мире").

NLKP viimane peasekretär usub siiamaani, et Lääs ei oleks oma lubadusi NATO laienemise kohta rikkunud, kui Nõukogude Liit ei oleks lagunenud. Washington ja Brüssel otsustasid, et juba mitteeksisteeriva riigi juhtkonnale antud suulised garantiid ei kohusta neid millekski, rõhutas Galija Ibragimova.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Eesti ei ole alates oma iseseisvuse taastamisest 1991. aastal varjanud, et üks tema järgmise kümnendi strateegilistest eesmärkidest oli liitumine NATOga. Selleks tegid Eesti võimud tohutuid jõupingutusi, sealhulgas viisid ellu alliansiga ühinemise üksikasjaliku tegevuskava.

Kelle eest NATOt kaitsta >>

2004. aasta aprillis ühines Eesti koos Läti ja Leeduga ametlikult NATOga. Sellest ajast alates on Eesti Venemaa-vastase sõjalise poliitika kangus ainult kasvanud. Kogu riigi kaitsedoktriin on suunatud väidetava Venemaa sõjalise "agressiooni" tõrjumisele.

Sellise retoorika varjus on Eesti tõstnud oma kaitse-eelarve rekordtasemele - üle 2,2%-ni SKTst, moderniseerinud ja kasutusele võtnud Nõukogude sõjaväe endised objektid (näiteks Ämari lennuvälja ja Miinisadama) ning loonud ühe suurematest vägede vastuvõtuvõimekustest NATO territooriumil. Eesti ostab sadade miljonite eurode väärtuses Lääne relvastust.

104
Tagid:
poliitika, rikkumine, NSV Liit, Ida-Euroopa, Venemaa, NATO
Samal teemal
Politoloog: Lääs pole lõhenenud, ta on alati olnud Venemaa vastu
Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all
Sõjaline ekspert kõneles NATO olemasolu peamisest põhjusest
Ekspert: NATO valmistab Eestis ette lahingutegevuse õhukomponenti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde