Reformierakonna esimees Kaja Kallas

Inimesed eelistavad Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni

166
(Uuendatud 16:54 12.03.2019)
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud valimiste järgsest küsitlusest selgub, et kõige enam soovitakse näha Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Neile järgnevad vastajad, kelle esimene eelistus oleks Reformierakonna, Isamaa ja SDE kolmikliit, seisab MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi kodulehel.

Raimond Kaljulaid astub Keskerakonna juhatusest tagasi >>

Küsitluse viis 5.-11. märtsini 1003 valimisealise kodaniku seas läbi Turu-uuringute AS. Vastajatele esitati 3. märtsil toimunud Riigikogu valimiste tulemuste põhjal viis võimalikku enamusvalitsust ning paluti öelda, milline nende seast oleks vastajatele esimene, teine, kolmas, neljas ja viies eelistus.

Esimese eelistusena märgitud koalitsioonide järjestus oli järgmine:

  1. Reformierakond + Keskerakond: 37%;
  2. Reformierakond + Isamaa + SDE: 30%;
  3. Keskerakond + EKRE + Isamaa: 14%;
  4. Reformierakond + EKRE: 9%;
  5. Keskerakond + EKRE + SDE: 4%.

Seega oleks 37% valimisealiste kodanike esimene eelistus kaksikliit Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. 30% pooldaks Reformierakonna juhitavat kolmikliitu koos Isamaa ja SDE-ga.

Hetkel kõige tõenäolisemana näiv võimuliit Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel on esimene eelistus 14% vastajatele. Kokku 67% vastajatest pooldaks küsitluse põhjal esimese valikuna koalitsioone, mida on võimalikuks pidanud valimised võitnud Reformierakond.

Kallas Isamaa ja EKRE otsusest: see oli üsna ootuspärane >>

Lisaks küsiti inimestelt, kelle poolt nad Riigikogu valimistel oma hääle andsid. Selle küsimuse põhjal on erinevate parlamendierakondade valijate esimesed eelistused võimalike koalitsioonide osas järgmised:

  • Reformierakonna valijatest 54% eelistaks esimesena Reformierakonna, Isamaa ja SDE valitsust;
  • Keskerakonna valijatest 68% eelistaks esimesena Reformierakonna ja Keskerakonna valitsust;
  • EKRE valijatest 45% eelistaks esimesena Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust;
  • Isamaa valijatest 50% eelistaks esimesena Reformierakonna, Isamaa ja SDE valitsust;
  • SDE valijatest 58% eelistaks esimesena Reformierakonna, Isamaa ja SDE valitsust.

Kuna inimesed pidid ütlema ka oma teise ning järgneva eelistuse, siis on võimalik tulemuste põhjal vaadata ka seda, milliseid koalitsioone soovitakse kõige vähem näha. Viienda eelistusena märgitud koalitsioonide järjestus oli järgmine: Keskerakond + EKRE + SDE: 32%; Reformierakond + EKRE: 30%; Keskerakond + EKRE + Isamaa: 15%; Reformierakond + Isamaa + SDE: 13%; Reformierakond +; Keskerakond: 10%.

2019. aasta Riigikogu valimised >>

Kõige enam (32%) vastajaid on viienda ehk viimase eelistusena märkinud Keskerakonna juhitud kolmikliitu koos EKRE ja SDE-ga. Samas hetkel tõenäolise kolmikliidu (Keskerakond + EKRE + Isamaa) märkis viienda valikuna 15% vastajatest, mis tähendab, et tegemist poleks ka vastajate hinnangul kõige ebameeldivama koalitsiooniga.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 5.-11. märtsini ning sellele vastas 1003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Reede hommikul kogunenud Keskerakonna juhatus lükkas Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi tagasi ning teatas esmaspäeval otsustasest alustada koalitsoonikõnelusi Isamaa ja EKRE-ga, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Protestiks Keskerakonna juhatuse esmaspäevase otsuse vastu alustada EKRE-ga koalitsioonikõnelusi otsustas Raimond Kaljulaid erakonna juhatusest välja astuda ning ta ei välista ka keskpartei lõhenemist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Kaljulaid oli esmaspäeval üks neljast Keskerakonna juhatuse liikmest, kes hääletas EKRE-ga võimukõneluste alustamise vastu.

Kaljulaidi sõnul rabas Keskerakonna esmaspäevane otsus Eesti ühiskonda, eriti aga vene kogukonda, kelle huvide esindaja Keskerakond on olnud.

EKRE juhatus otsustas esmaspäevasel erakorralisel istungil alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonna ja Isamaaga, seisab erakonna kodulehel

Velman: Ratas ületas EKRE-ga flirtimisel lubatu piirid >>

Reformierakonna juhatuse koosolekul otsustati teha ettepanek koalitsiooniläbirääkimisteks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Esmaspäeval kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kiitis heaks Reformierakonna kutse valitsusliidu moodustamiseks.

Riigikogu XIV koosseis valiti 3. märtsil.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Riigikogu valimistulemused
166
Tagid:
uuring, Reformierakond, Keskerakond, valimised, Riigikogu
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
2019. aasta Riigikogu valimised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde