Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama

Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama

99
(Uuendatud 16:30 11.03.2019)
Еuroskeptikud võivad päriselt pretendeerida Euroopa Parlamendi koosseisus võimsa rühma moodustamisele. Kui see läbi läheb, siis võib lüüasaanud võimuladvikutel jälle süüdlasi tarvis minna ja nendeks süüdlasteks saavad taas "vene häkkerid".

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Euroopa kohal kõlab jälle häirekell. "Vene häkkerid on järsult hoogustanud kampaaniat maikuiste valimiste kraaviajamiseks, sundides EL-i ametnikke ja tehnoloogiaettevõtteid kõigest jõust vastust otsima," hoiatab The Financial Times.

Artikkel ise kätkeb hulganisti hoiatavaid avaldusi mitmesugustelt poliitikavalla ja küberturvalisuse asjatundjatelt, aga mitte ühtki näidet, mis kinnitaks põhiteesi Venemaa häkkerite väidetavalt "järsust aktiveerumisest" mingil põhjusel toodud ei ole.

Euroopa Liidus on võimu võtmas selle hävitajad >>

Juhul kui Euroopa poliitikutel (ent FT viitab korraga kolmele EL-i miskipärast nimetamata jäetud "kõrgetasemelisele diplomaadile") on mingeid tõendeid häkkerite tegevuse kohta, oleks loogiline neid jagada. Kuid lääne teabetarbijatel jääb üle vaid mõistatada, mida kurja venelased plaanivad.

Idee järgi peavad häkkerid mingitesse arvutivõrkudesse sisse murdma. Me ju tunneme lääne arvutitehnika kõrget taset ja võime oletada, et nähtavasti toimub seal kogu hääletamine ammu juba interneti teel. Vastavalt siis on teile ka ruumi küberpiraatide loominguks.

Aga tuleb tõtata neid kurvastama, kes Euroopa tehnilisse eelisseisu usuvad: EL-i kõrgeima seadusandliku organi valimised toimuvad üldiselt vanaviisi. Mis tähendab, et valijad täidavad paberil valimissedelid ning valimiskomisjoni liikmed loevad need tavapäraselt käsitsi üle.

Ainsaks erandiks on väike Eesti, kes uhkeldab sellega, et võttis esimesena maailmas kasutusele elektroonilise hääletamise – seda juba 2005. aastal. Sellest ajast peale hääletatakse seal internetis. Ja mingisuguseid erilisi probleeme pole justkui esile kerkinud.

2014. aastal, kui valiti oma kuut eurosaadikut, kasutas 31 protsenti valijaskonnast võimalust veebis hääletada. Äsja lõppenud Eesti parlamendi valimistel tuli ligi 44 häältest veebi kaudu.

Kui aga vene häkkerid tõepoolest kavandavad rünnakuid eelseisvail Euroopa Parlamendi valimistel, mis siis takistas neid Eesti peal treenimast? Aga sedasorti vahejuhtumeid teadaolevalt ei esinenud.

Isegi kui oletada, et venemaalased Eesti eurosaadikuid valivad (nüüd tuleb neid tänu Suurbritannia EL-ist lahkumisele juba seitse, kuid endiselt alla ühe protsendi kogu parlamendist), ei muuda see tahteavalduse tulemusi tervikuna.

Ent mitte ükski riik peale Eesti EL-is elektroonilist hääletamist senimaani rakendada ei kavatse. Keda ja mida peavad häkkerid sel juhul murdma, et valimistulemusi mõjutada?

Kaljulaid kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised >>

Faktid aga ei takista mitmesugustel meediakamalitel pidevalt vene häkkerite kavandatatava sekkumise ümber hirme üles kütta. "EL-il ei ole tegelikult tegevuskava valimistesse sekkumise ärahoidmiseks," hoiatab ameeriklaste ajakiri Wired.

"Venemaa võtab ette ennenägematuid samme, et eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi kahjustada," kuulutab endine NATO peasekretär, praegune Ukraina presidendi Petro Porošenko nõunik Anders Rasmussen.

Venemaa vältimatust sekkumisest valimisprotsessi räägitakse ka Sorose struktuuri aruandes pealkirjaga "Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste suhete asjus". Aruandel on iseloomulik nimetus: "Euroopa valimised 2019": kuidas Euroopa-vastased plaanivad Euroopat lõhkuda ja mida tuleb teha, et neid peatada".

Siin on, tõsi küll, rõhuasetus juba "sisevaenlastel" (see pole teile viirastus, vaid nimelt niisuguseid termineid kasutatakse 21. sajandi Vana Maailma opositsiooni suhtes), kes on mõistagi ühtlasi "Kremli tööriistaks".

Sugugi mitte juhuslikult vastas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev neil päevil Luksemburgis kõnet pidades neile süüdistustele:

"Valimisi pole veel olnudki, aga meid juba kahtlustatakse milleski? Ausalt öeldes on see mingi jaburus – ma ütleksin, et paranoiline jaburus - kahtlustada kedagi sündmustes, mida ei ole veel toimunud. Kui valimised aset leiavad, eks siis esitatagu mingusugused tõendid. Eks siis asume sellega tegelema."

Loomulikult ei pööranud keegi sellele tähelepanu. Euroopa Nõukogu eesistuja Donald Tusk kutsus kõiki üles koonduma võitluses "väliste Euroopa-vastaste jõududega, kes üritavad – avalikult või salaja – eurooplaste demokraatlikule valikule mõju avaldada, nagu see juhtus Brexitiga."

Kapo juht: Venemaa püüab Eestit lääneriikide kaudu mõjutada >>

Pange tähele: mitte keegi pole tõestanud, et rahvahääletusele Suurbritaania EL-ist lahkumise kohta keegi väljastpoolt mõju avaldas, kui muidugi mitte arvestada Brüsseli ametnike (sealhulgas Donald Tuski) arvukaid katseid hääletuse kulgu oma agitatsiooniga suveräänses riigis muuta.

...On arvamus. Kõki neid "paranoilisi" (nagu ütles Medvedev) avaldusi tehakse kahe sihiga. Esiteks, Euroopa ametlikud tegelased püüavad tõsta osalusaktiivsust valimistel, mis kontinendi elanikele enestele vähe korda lähevad. Kui 1979. aastal osales tahteavalduses 62 protsenti, siis kahe viimase kampaania puhul 43 protsenti.

Ning mõnedes riikides paistab see näitaja lausa naeruväärne: Slovakkias hääletas viis aastat tagasi 13 protsendi valijaist, Tšehhis 18 ja Sloveenias 25 protsenti. Kusjuures euroskeptiliselt meelestatud linlaste määr osutus euromeelsete aktiivsusest märgatavalt kõrgemaks, mida on näha nii Suurbritannia ja Prantsusmaa puhul.

Nimelt seetõttu on võimuladvikul nüüd eriti vaja välja paisata libauudiseid "välisest sekkumisest", et kasvõi kuidagigi valijate tähelepanu püüda, kasvõi kuidagigi neid mobiliseerida.

Teiseks, sääraste avaldustega püüab peavool (see puudutab nii poliitikuid kui politolooge kui ka ajakirjanikke) eelnevalt põhjendada võimalikku läbikukkumist, milleks peetakse euroskeptikute edu. Nood võivad päriselt pretendeerida võimsa rühma moodustamisele Euroopa Parlamendi tulevases koosseisus. Kui see läbi läheb, on võimuladvikutel vaja süüdlasi – ei saa nad ju järjekordses läbikukkumises ennast süüdistada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

99
Tagid:
poliitika, sekkumine, häkker, Venemaa, valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (28)
Samal teemal
Riia linnapea: Läti parlament on riialastele sõja kuulutanud
Euroopa Parlament võrdsustas õiguslikult ruumi ja mateeria
Nord Stream 2: Euroopa Parlament hääletas valijate tahte vastu
Euroopa Parlament keelab Lätit armastada