Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama

Valimised 2019: Euroopa võimuladvikud on juba valmis oma lüüasaamises Moskvat süüdistama

136
(Uuendatud 16:30 11.03.2019)
Еuroskeptikud võivad päriselt pretendeerida Euroopa Parlamendi koosseisus võimsa rühma moodustamisele. Kui see läbi läheb, siis võib lüüasaanud võimuladvikutel jälle süüdlasi tarvis minna ja nendeks süüdlasteks saavad taas "vene häkkerid".

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Euroopa kohal kõlab jälle häirekell. "Vene häkkerid on järsult hoogustanud kampaaniat maikuiste valimiste kraaviajamiseks, sundides EL-i ametnikke ja tehnoloogiaettevõtteid kõigest jõust vastust otsima," hoiatab The Financial Times.

Artikkel ise kätkeb hulganisti hoiatavaid avaldusi mitmesugustelt poliitikavalla ja küberturvalisuse asjatundjatelt, aga mitte ühtki näidet, mis kinnitaks põhiteesi Venemaa häkkerite väidetavalt "järsust aktiveerumisest" mingil põhjusel toodud ei ole.

Euroopa Liidus on võimu võtmas selle hävitajad >>

Juhul kui Euroopa poliitikutel (ent FT viitab korraga kolmele EL-i miskipärast nimetamata jäetud "kõrgetasemelisele diplomaadile") on mingeid tõendeid häkkerite tegevuse kohta, oleks loogiline neid jagada. Kuid lääne teabetarbijatel jääb üle vaid mõistatada, mida kurja venelased plaanivad.

Idee järgi peavad häkkerid mingitesse arvutivõrkudesse sisse murdma. Me ju tunneme lääne arvutitehnika kõrget taset ja võime oletada, et nähtavasti toimub seal kogu hääletamine ammu juba interneti teel. Vastavalt siis on teile ka ruumi küberpiraatide loominguks.

Aga tuleb tõtata neid kurvastama, kes Euroopa tehnilisse eelisseisu usuvad: EL-i kõrgeima seadusandliku organi valimised toimuvad üldiselt vanaviisi. Mis tähendab, et valijad täidavad paberil valimissedelid ning valimiskomisjoni liikmed loevad need tavapäraselt käsitsi üle.

Ainsaks erandiks on väike Eesti, kes uhkeldab sellega, et võttis esimesena maailmas kasutusele elektroonilise hääletamise – seda juba 2005. aastal. Sellest ajast peale hääletatakse seal internetis. Ja mingisuguseid erilisi probleeme pole justkui esile kerkinud.

2014. aastal, kui valiti oma kuut eurosaadikut, kasutas 31 protsenti valijaskonnast võimalust veebis hääletada. Äsja lõppenud Eesti parlamendi valimistel tuli ligi 44 häältest veebi kaudu.

Kui aga vene häkkerid tõepoolest kavandavad rünnakuid eelseisvail Euroopa Parlamendi valimistel, mis siis takistas neid Eesti peal treenimast? Aga sedasorti vahejuhtumeid teadaolevalt ei esinenud.

Isegi kui oletada, et venemaalased Eesti eurosaadikuid valivad (nüüd tuleb neid tänu Suurbritannia EL-ist lahkumisele juba seitse, kuid endiselt alla ühe protsendi kogu parlamendist), ei muuda see tahteavalduse tulemusi tervikuna.

Ent mitte ükski riik peale Eesti EL-is elektroonilist hääletamist senimaani rakendada ei kavatse. Keda ja mida peavad häkkerid sel juhul murdma, et valimistulemusi mõjutada?

Kaljulaid kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised >>

Faktid aga ei takista mitmesugustel meediakamalitel pidevalt vene häkkerite kavandatatava sekkumise ümber hirme üles kütta. "EL-il ei ole tegelikult tegevuskava valimistesse sekkumise ärahoidmiseks," hoiatab ameeriklaste ajakiri Wired.

"Venemaa võtab ette ennenägematuid samme, et eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi kahjustada," kuulutab endine NATO peasekretär, praegune Ukraina presidendi Petro Porošenko nõunik Anders Rasmussen.

Venemaa vältimatust sekkumisest valimisprotsessi räägitakse ka Sorose struktuuri aruandes pealkirjaga "Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste suhete asjus". Aruandel on iseloomulik nimetus: "Euroopa valimised 2019": kuidas Euroopa-vastased plaanivad Euroopat lõhkuda ja mida tuleb teha, et neid peatada".

Siin on, tõsi küll, rõhuasetus juba "sisevaenlastel" (see pole teile viirastus, vaid nimelt niisuguseid termineid kasutatakse 21. sajandi Vana Maailma opositsiooni suhtes), kes on mõistagi ühtlasi "Kremli tööriistaks".

Sugugi mitte juhuslikult vastas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev neil päevil Luksemburgis kõnet pidades neile süüdistustele:

"Valimisi pole veel olnudki, aga meid juba kahtlustatakse milleski? Ausalt öeldes on see mingi jaburus – ma ütleksin, et paranoiline jaburus - kahtlustada kedagi sündmustes, mida ei ole veel toimunud. Kui valimised aset leiavad, eks siis esitatagu mingusugused tõendid. Eks siis asume sellega tegelema."

Loomulikult ei pööranud keegi sellele tähelepanu. Euroopa Nõukogu eesistuja Donald Tusk kutsus kõiki üles koonduma võitluses "väliste Euroopa-vastaste jõududega, kes üritavad – avalikult või salaja – eurooplaste demokraatlikule valikule mõju avaldada, nagu see juhtus Brexitiga."

Kapo juht: Venemaa püüab Eestit lääneriikide kaudu mõjutada >>

Pange tähele: mitte keegi pole tõestanud, et rahvahääletusele Suurbritaania EL-ist lahkumise kohta keegi väljastpoolt mõju avaldas, kui muidugi mitte arvestada Brüsseli ametnike (sealhulgas Donald Tuski) arvukaid katseid hääletuse kulgu oma agitatsiooniga suveräänses riigis muuta.

...On arvamus. Kõki neid "paranoilisi" (nagu ütles Medvedev) avaldusi tehakse kahe sihiga. Esiteks, Euroopa ametlikud tegelased püüavad tõsta osalusaktiivsust valimistel, mis kontinendi elanikele enestele vähe korda lähevad. Kui 1979. aastal osales tahteavalduses 62 protsenti, siis kahe viimase kampaania puhul 43 protsenti.

Ning mõnedes riikides paistab see näitaja lausa naeruväärne: Slovakkias hääletas viis aastat tagasi 13 protsendi valijaist, Tšehhis 18 ja Sloveenias 25 protsenti. Kusjuures euroskeptiliselt meelestatud linlaste määr osutus euromeelsete aktiivsusest märgatavalt kõrgemaks, mida on näha nii Suurbritannia ja Prantsusmaa puhul.

Nimelt seetõttu on võimuladvikul nüüd eriti vaja välja paisata libauudiseid "välisest sekkumisest", et kasvõi kuidagigi valijate tähelepanu püüda, kasvõi kuidagigi neid mobiliseerida.

Teiseks, sääraste avaldustega püüab peavool (see puudutab nii poliitikuid kui politolooge kui ka ajakirjanikke) eelnevalt põhjendada võimalikku läbikukkumist, milleks peetakse euroskeptikute edu. Nood võivad päriselt pretendeerida võimsa rühma moodustamisele Euroopa Parlamendi tulevases koosseisus. Kui see läbi läheb, on võimuladvikutel vaja süüdlasi – ei saa nad ju järjekordses läbikukkumises ennast süüdistada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

136
Tagid:
poliitika, sekkumine, häkker, Venemaa, valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
Riia linnapea: Läti parlament on riialastele sõja kuulutanud
Euroopa Parlament võrdsustas õiguslikult ruumi ja mateeria
Nord Stream 2: Euroopa Parlament hääletas valijate tahte vastu
Euroopa Parlament keelab Lätit armastada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde