Illustreeriv foto

Nüüd siis Brüssel: kes ja kelle huvides võib saada Eesti eurosaadikuks

137
(Uuendatud 17:51 10.03.2019)
Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov analüüsis nii juba end välja kuulutanud kui ka potentsiaalsete kandidaate tähtsatele ja hästitasustatud kohtadele Euroopa Parlamendis.

TALLINN, 11. märts — Sputnik. Ei ole veel jõudnud äsjaste parlamendivalimiste tulemusel uus valitsuskoalitsioongi moodustuda, kui juba on poliitikud otsemaid asunud rääkima uutest valimistest – Europarlamenti.

Esimesena teatas avalikult uue valmiskampaania algusest ja püüdlusest võtta kasvõi üks kuuest Eesti kohast Euroopa Parlamendis Riigikokku pääsemata jäänud erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas.

"Eesti 200-l on tugev usk Euroopasse. (…) Eesti 200 ridades kandideeris neil parlamendivalimistel mitu välispoliitika asjatundjat ja erakond ei välista, et lisaks nendele tugevdab meie nimekirja Euroopa Parlamendi valimistel veel keegi Eestis laialdaselt tuntud kandidaat väljastpoolt erakonda," märkis Kallas.

Euroopa Parlamendi hoone, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Oma soovist keskenduda Euroopa Parlamendi valimistele teatasid ka sotsiaaldemokraadid, tuues tugeva kandidaadi ja nimekirja võimaliku esinumbrina näitena esile endise välisministri Marina Kaljuranna.

Selge see, et niisugune avaldustega kiirustamine on seotud nende erakondade püüdega kasvõi kuidagigi siluda kehva muljet, mis ühiskonnas seoses parlamendivalimistel kolinal läbipõrumisega nende suhtes on tekkinud.

Samas ei ole Euroopa Parlamendi valimised tõepoolest enam mägede taga – need toimuvad 26. mail ja seoses sellega, et praegune suurim häältepüüdja Riigikogu valimistel Kaja Kallas saab tõenäoliselt peaministriks ega hakka Euroopa valimistel osalema, tekivad teistel väljavaated tema häälte saamiseks.

Võimalik, et ka mõned teised tavapärased "häältekogujad" Reformierakonnast ja Keskerakonnast jäävad kõrvale, eelistades ministriameteid. Kuid kõige tähtsamaks teguriks kandidaatide ülesseadmisel osutuvad kahtlemata tavapärased "väljalangemismängud" iga erakonna sees.

Matemaatika kuluaarihuvide vastu

Kui näiteks puht-matemaatiliselt parlamendivalimistel saadud häälte arvu põhjal rehkendada, siis pidanuks keskerakondlased seadma Euroopa Parlamendi valimisnimekirjas esikohale häältesaagilt riigi ulatuses teise ja erakonnas esikoha- tulemuse saavutanud Mihhail Kõlvarti.

Aga nagu teada, esindab keskerakondlasi praegu Euroopa Parlanendis Yana Toom, kes kindlasti tahab sinna tagasi pääseda.

Pealegi tahavad kahtlemata oma kohad Brüsselis saada eestlastest keskerakondlased, kelle mõju on pärast Edgar Savisaare Keskerakonna juhi ametist lahkumist tublisti kasvanud. Seetõttu pole kindel, et populaarsed venekeelsed keskerakondlastest kandidaadid sedakorda nimekirja eesotsa satuvad. Kui nad sinna üldse satuvad.

Reformierakonna nimekirjaga on kõik palju selgem. Kui kaja kallas valimistel ei osale, suus võib praegune Euroopa Parlamendi lige reformierakondlaste poolt, endine välisminister Urmas Paet oma koha üsna kindlalt säilitada, aga kui erakond saab taas teise mandaadi, siis võivas sellele hõlpsasti pretendeerida nii Kristen Michal kui Keit Pentus-Rosimannus kui ka teised reformierakondlaste tavapärased tegelased.

Euroopa Parlament keelab Lätit armastada
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Praegu Euroopa Parlamendis reformierakondlasi esindav Igor Gräzin on juba teatanud, et järgmisel korral tahaks ta minna Keskerakonna nimekirja alusel ning seetõttu jääb ta sellest mängust välja.

Sõltumatud trumbid

Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel kogus rekordilise häältesaagi Indrek tarand sõltumatu kandidaadina. Pole kindel, kas ta suudab oma tulemust korrata, seda enam et tema kohta on juba sihtimas endine president Toomas Hendrik Ilves.

Kunagi samuti üpris palju hääli kogunud endine riigipea võib osutuda vägagi arvestatavaks konkurendiks, hoolimata isegi tema viimaste presidendiaastatega kaasnenudskandaalidest. Kas viimatimainitu läheb valimistele sõltumatu või siiski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt, kuhu ta kunagi kuulus, ülesseatud kandidaadina, on seni veel teadmata. Pole välistatud, et tema võib osutuda sellekssamaks "Eestis laialdaselt tuntud kandidaadiks väljastpoolt erakinda", kellest kõneles Kristina Kallas.

Traditsiooniliselt rahvusradikaalse valijaskonna hääled pälvinud erakond Isamaa ei suuda samal väljal mängiva Eestimaa Rahvuskonservatiivse Erakonna (EKRE) taustal seekord tõenäoliselt sama edukas olla. Kuivõrd eakas Tunne Kelam tõenäoliselt uuesti ei kandideeri, siis vaevalt küll tema asemele tulevad kandidaadid Mart Helme erakonna populaarseid kandidaate edestavad.

Muide, juhul kui EKRE jääb Riigikogus opositsiooni, ei takista miski Mardil või tema pojal Martinil ise Brüsselisse siirduda.

Veel üks võimalus

Igatahes on Euroopa Parlamendi valimiskampaania alanud ning seega tekib valijal niihästi võimalus anda hinnang praeguste eurosaadikute tööle kui ka üritada midagi muuta.

Erinevalt Riigikogust, vaatamata Eesti sedavõrd vähesele esindatusele EL-i ühises seadusandlikus kogus on siin igal rahva poolt valitul palju enam võimalusi isiklikke väärtusi ja aktiivsust üles näidata.

Senini on seda võimalust tahtnud kasutada paraku vaid üksikud Eesti saadikud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

137
Tagid:
valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde