Illustreeriv foto

Nüüd siis Brüssel: kes ja kelle huvides võib saada Eesti eurosaadikuks

125
(Uuendatud 17:51 10.03.2019)
Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov analüüsis nii juba end välja kuulutanud kui ka potentsiaalsete kandidaate tähtsatele ja hästitasustatud kohtadele Euroopa Parlamendis.

TALLINN, 11. märts — Sputnik. Ei ole veel jõudnud äsjaste parlamendivalimiste tulemusel uus valitsuskoalitsioongi moodustuda, kui juba on poliitikud otsemaid asunud rääkima uutest valimistest – Europarlamenti.

Esimesena teatas avalikult uue valmiskampaania algusest ja püüdlusest võtta kasvõi üks kuuest Eesti kohast Euroopa Parlamendis Riigikokku pääsemata jäänud erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas.

"Eesti 200-l on tugev usk Euroopasse. (…) Eesti 200 ridades kandideeris neil parlamendivalimistel mitu välispoliitika asjatundjat ja erakond ei välista, et lisaks nendele tugevdab meie nimekirja Euroopa Parlamendi valimistel veel keegi Eestis laialdaselt tuntud kandidaat väljastpoolt erakonda," märkis Kallas.

Euroopa Parlamendi hoone, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Oma soovist keskenduda Euroopa Parlamendi valimistele teatasid ka sotsiaaldemokraadid, tuues tugeva kandidaadi ja nimekirja võimaliku esinumbrina näitena esile endise välisministri Marina Kaljuranna.

Selge see, et niisugune avaldustega kiirustamine on seotud nende erakondade püüdega kasvõi kuidagigi siluda kehva muljet, mis ühiskonnas seoses parlamendivalimistel kolinal läbipõrumisega nende suhtes on tekkinud.

Samas ei ole Euroopa Parlamendi valimised tõepoolest enam mägede taga – need toimuvad 26. mail ja seoses sellega, et praegune suurim häältepüüdja Riigikogu valimistel Kaja Kallas saab tõenäoliselt peaministriks ega hakka Euroopa valimistel osalema, tekivad teistel väljavaated tema häälte saamiseks.

Võimalik, et ka mõned teised tavapärased "häältekogujad" Reformierakonnast ja Keskerakonnast jäävad kõrvale, eelistades ministriameteid. Kuid kõige tähtsamaks teguriks kandidaatide ülesseadmisel osutuvad kahtlemata tavapärased "väljalangemismängud" iga erakonna sees.

Matemaatika kuluaarihuvide vastu

Kui näiteks puht-matemaatiliselt parlamendivalimistel saadud häälte arvu põhjal rehkendada, siis pidanuks keskerakondlased seadma Euroopa Parlamendi valimisnimekirjas esikohale häältesaagilt riigi ulatuses teise ja erakonnas esikoha- tulemuse saavutanud Mihhail Kõlvarti.

Aga nagu teada, esindab keskerakondlasi praegu Euroopa Parlanendis Yana Toom, kes kindlasti tahab sinna tagasi pääseda.

Pealegi tahavad kahtlemata oma kohad Brüsselis saada eestlastest keskerakondlased, kelle mõju on pärast Edgar Savisaare Keskerakonna juhi ametist lahkumist tublisti kasvanud. Seetõttu pole kindel, et populaarsed venekeelsed keskerakondlastest kandidaadid sedakorda nimekirja eesotsa satuvad. Kui nad sinna üldse satuvad.

Reformierakonna nimekirjaga on kõik palju selgem. Kui kaja kallas valimistel ei osale, suus võib praegune Euroopa Parlamendi lige reformierakondlaste poolt, endine välisminister Urmas Paet oma koha üsna kindlalt säilitada, aga kui erakond saab taas teise mandaadi, siis võivas sellele hõlpsasti pretendeerida nii Kristen Michal kui Keit Pentus-Rosimannus kui ka teised reformierakondlaste tavapärased tegelased.

Euroopa Parlament keelab Lätit armastada
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Praegu Euroopa Parlamendis reformierakondlasi esindav Igor Gräzin on juba teatanud, et järgmisel korral tahaks ta minna Keskerakonna nimekirja alusel ning seetõttu jääb ta sellest mängust välja.

Sõltumatud trumbid

Eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel kogus rekordilise häältesaagi Indrek tarand sõltumatu kandidaadina. Pole kindel, kas ta suudab oma tulemust korrata, seda enam et tema kohta on juba sihtimas endine president Toomas Hendrik Ilves.

Kunagi samuti üpris palju hääli kogunud endine riigipea võib osutuda vägagi arvestatavaks konkurendiks, hoolimata isegi tema viimaste presidendiaastatega kaasnenudskandaalidest. Kas viimatimainitu läheb valimistele sõltumatu või siiski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt, kuhu ta kunagi kuulus, ülesseatud kandidaadina, on seni veel teadmata. Pole välistatud, et tema võib osutuda sellekssamaks "Eestis laialdaselt tuntud kandidaadiks väljastpoolt erakinda", kellest kõneles Kristina Kallas.

Traditsiooniliselt rahvusradikaalse valijaskonna hääled pälvinud erakond Isamaa ei suuda samal väljal mängiva Eestimaa Rahvuskonservatiivse Erakonna (EKRE) taustal seekord tõenäoliselt sama edukas olla. Kuivõrd eakas Tunne Kelam tõenäoliselt uuesti ei kandideeri, siis vaevalt küll tema asemele tulevad kandidaadid Mart Helme erakonna populaarseid kandidaate edestavad.

Muide, juhul kui EKRE jääb Riigikogus opositsiooni, ei takista miski Mardil või tema pojal Martinil ise Brüsselisse siirduda.

Veel üks võimalus

Igatahes on Euroopa Parlamendi valimiskampaania alanud ning seega tekib valijal niihästi võimalus anda hinnang praeguste eurosaadikute tööle kui ka üritada midagi muuta.

Erinevalt Riigikogust, vaatamata Eesti sedavõrd vähesele esindatusele EL-i ühises seadusandlikus kogus on siin igal rahva poolt valitul palju enam võimalusi isiklikke väärtusi ja aktiivsust üles näidata.

Senini on seda võimalust tahtnud kasutada paraku vaid üksikud Eesti saadikud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

125
Tagid:
valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)