Vene tank Т-72

Milleks Venemaa Balti laevastikule tankipolk

218
(Uuendatud 15:39 10.03.2019)
Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on kaasaegse relvastuse osakaal kasvanud 54%-ni, seda tugevdatakse veelgi õhutõrje raketipolguga, mis suurendab Balti suunal asuvate objektide õhukaitset 40%.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja Sputnikule

Venemaa reageerib kollektiivsest Läänest lähtuvatele sõjalistele ohtudele ja geopoliitilistele väljakutsetele uute polkude (rügementide) moodustamisega, teatas kaitseminister Sergei Šoigu 27. veebruaril. Balti suuna tugevdamine on kõige märgatavam.

Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on kaasaegse relvastuse osakaal kasvanud 54%-ni, seda tugevdatakse veelgi õhutõrje raketipolguga, mis suurendab Balti suunal asuvate objektide õhukaitset 40%. Venemaa suurima 20. armee koosseisu tulevad veel kaks uut polku ja tehniline raketibaas. Balti laevastik kasvab uue tankirügementi ja veel ühe rannikukaitse divisjoni võrra.

Vene tank Armata (T-14)
© Sputnik / Владимир Астапкович

Balti laevastiku tankipolk on unikaalne nähtus. Venemaa ajaloos pole Põhja ja Musta mere ega Vaikse ookeani laevastiku koosseisus kunagi tankipolke olnud, olid ainult üksikud tankipataljonid ja –roodud. Suure Isamaasõja lõpul oli Balti laevastiku koosseisus lühikest aega, vähem kui kuus kuud (detsembrist 1944 - maini 1945), merejalaväe esimene tankipolk. Läänemere piirkonna jaoks ei tähenda see ajalooline paralleel läbivõetu kordamist, kuid võimaldab siiski tunnetada praeguse Ida-Euroopa sõjalise-poliitilise olukorra teravust.

Miks siis ikkagi laevastikule tankipolk? Kindel soomuskaitse

Balti riikides jätkub NATO eelpaigutatud baassüsteemi arendamine, sajad lennukimeeskonnad 13 riigist on juba saanud lennukogemusi Balti riikide õhuruumis. Selline olukord Venemaa piiride vahetus läheduses nõuab Balti laevastiku ja kogu Lääne sõjaväeringkonna võitluspotentsiaali suurendamist. Venemaa vajab vägesid ja sõjapidamisvahendeid, et sõjalise konflikti korral saaks alliansi väed Ida-Euroopas tõhusalt neutraliseerida.

Balti saba liputab NATO koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов
löögijõud, mida kasutatakse nii kaitse-, kui ka pealetungiülesannete täitmiseks. Tankistide eesmärk on alati vastase kaitsepositsioonidest kiire läbimurre ja sügavale tema tagalasse tungimine. Balti laevastiku tankipolk tugevdab märkimisväärselt rannikukaitset, sest selle koosseisu kuulub 1500 sõjaväelast, 100 tanki (kolm tankipataljoni) ja üks moto-laskurpataljon (42 soomukit).

Tankipataljoni rünnak on terase ja tule laviin, mida ei peata ka taktikaline tuumarelv. Tankisoomus vähendab kiirgust sada korda, tagab hermeetilisuse ja õhu filtreerimise tanki sisemuses. Massihävitusrelvade (tuuma- või bioloogiliste relvade) kasutamise korral võivad tankimeeskonnad ohutult ületada nakkuskolde ja jätkata lahinguülesande täitmist.

NATO väed armastavad harjutada dessanteerumist Läänemere ettevalmistamata rannikule. Tankirügement on võimeline kiiresti hävitama mistahes, isegi arvulises ülekaalus oleva vastase dessandi. Sellisel juhul ei päästaks dessanti ega peataks tanke ükski õhutoetus. Vastase pommitus- ja ründelennukitele astuvad Balti suunal vastu tankipolgu õhutõrjeüksused, samuti Lääne sõjaväeringkonna suure tegevusraadiusega õhutõrjesüsteemid (raketikompleksid S-300 ja raketisüsteemid S-400) ja hävituslennukid.

Vägedesse ilmuvad uued lennukid ja rakettrelvastus, vägede strateegia ja taktika muutuvad kiiresti, kuid traditsiooniliselt määravad võidu lahinguväljal suuresti tankid. Parim näide selle kohta on 2008. aasta augustis läbi viidud Gruusia rahule sundimise operatsioon. Tankiväed võivad lühikese aja jooksul tõrjuda vaenlase pealetungi, purustada ta lahingus ja anda võimsaid tulelööke kaitse sügavusse.

Pealöögi suund

Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjalise potentsiaali kasv Balti riikides hävitab Euroopa julgeolekusüsteemi ja sunnib Vene Föderatsiooni tarvitusele võtma vastumeetmed. Sellepärast loodi Lääne-sõjaväepiirkonnas, esimest korda veerand sajandi jooksul, uus tankiarmee. Arvan, et Venemaa tankivägedel seisab ees renessanss kvalitatiivselt uuel, tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel ning see on objektiivne aja nõue.

Tankivägede arendamine jätkub eelkõige T-72B, T-80BV, T-90M tankide täiustatud modifikatsioonide tulekuga, mis ühendavad endas optimaalselt kõrge tulejõu, manöövervõime ja kindla soomuskaitse. Tankivägede aluseks on tankipataljonid, mis on väga vastupidavad tuumarelvade kahjulikele mõjudele, suure tulijõu, mobiilsuse ja manöövervõimega.

Nad suudavad hästi ära kasutada vaenlase saadud tuletabamusi, pidada aktiivset lahingutegevust nii päeval kui ka öösel, tegutseda eraldi teistest väeliikidest, purustada vaenlast vastastikuse pealetungi korral, ületada suuri radioaktiivselt saastatud alasid ja veetõkkeid, asuda kiiresti kaitsele ja tõrjuda edukalt ülekaaluka vastase pealetungi, see tähendab saavutada kiiresti püstitatud lõppeesmärgid.

Varem, vastasseisu ajal Põhja-Atlandi liiduga, nägi Nõukogude strateegia ette võimaluse tankide läbimurdeks La Manche'i väinani. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja 21. sajandil on muudatused olnud vältimatud, kuid NATO bloki eesmärgid on jätkuvalt vastuolus Venemaa riiklike huvidega ja nõuavad tõhusat vastustrateegiat.

Pärast Venemaa vägede väljaviimist Varssavi pakti riikidest 1990. aastatel vähendati Venemaa relvajõude aastakümneid. 21. sajandi alguses kaitses Moskvat läänesuunalt vaid üks - 20. armee, mis paiknes Kesk-föderaalringkonnas.

Tankistide saatus ei olnud kerge - 1998. aastal formeeriti lahku 1. kaardiväe tankiarmee. Kui NSV Liidul oli 60 tuhat tanki, siis 2009. aastal oli Venemaal neid veel vaid 20 tuhat mida kavatseti vähendada 2000 tankini (!). 2012. aastaks oli alalises lahinguvalmiduses (Kesk- ja Ida sõjaväeringkondades) vaid kaks tankibrigaadi ja umbes 20 üksik-tankipataljoni (igaühes 30-40 tanki). Kahjuks ei osanud partnerid Venemaa rahuarmastust hinnata – las nad nüüd tantsivad rehadel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

218
Tagid:
rakett, Venemaa, tank, sõjavägi, Läänemeri, Balti meri
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde