Vene tank Т-72

Milleks Venemaa Balti laevastikule tankipolk

103
(Uuendatud 15:39 10.03.2019)
Aleksandr Hrolenko
Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on kaasaegse relvastuse osakaal kasvanud 54%-ni, seda tugevdatakse veelgi õhutõrje raketipolguga, mis suurendab Balti suunal asuvate objektide õhukaitset 40%.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja Sputnikule

Venemaa reageerib kollektiivsest Läänest lähtuvatele sõjalistele ohtudele ja geopoliitilistele väljakutsetele uute polkude (rügementide) moodustamisega, teatas kaitseminister Sergei Šoigu 27. veebruaril. Balti suuna tugevdamine on kõige märgatavam.

Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas on kaasaegse relvastuse osakaal kasvanud 54%-ni, seda tugevdatakse veelgi õhutõrje raketipolguga, mis suurendab Balti suunal asuvate objektide õhukaitset 40%. Venemaa suurima 20. armee koosseisu tulevad veel kaks uut polku ja tehniline raketibaas. Balti laevastik kasvab uue tankirügementi ja veel ühe rannikukaitse divisjoni võrra.

Vene tank Armata (T-14)
© Sputnik / Владимир Астапкович

Balti laevastiku tankipolk on unikaalne nähtus. Venemaa ajaloos pole Põhja ja Musta mere ega Vaikse ookeani laevastiku koosseisus kunagi tankipolke olnud, olid ainult üksikud tankipataljonid ja –roodud. Suure Isamaasõja lõpul oli Balti laevastiku koosseisus lühikest aega, vähem kui kuus kuud (detsembrist 1944 - maini 1945), merejalaväe esimene tankipolk. Läänemere piirkonna jaoks ei tähenda see ajalooline paralleel läbivõetu kordamist, kuid võimaldab siiski tunnetada praeguse Ida-Euroopa sõjalise-poliitilise olukorra teravust.

Miks siis ikkagi laevastikule tankipolk? Kindel soomuskaitse

Balti riikides jätkub NATO eelpaigutatud baassüsteemi arendamine, sajad lennukimeeskonnad 13 riigist on juba saanud lennukogemusi Balti riikide õhuruumis. Selline olukord Venemaa piiride vahetus läheduses nõuab Balti laevastiku ja kogu Lääne sõjaväeringkonna võitluspotentsiaali suurendamist. Venemaa vajab vägesid ja sõjapidamisvahendeid, et sõjalise konflikti korral saaks alliansi väed Ida-Euroopas tõhusalt neutraliseerida.

Balti saba liputab NATO koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов
löögijõud, mida kasutatakse nii kaitse-, kui ka pealetungiülesannete täitmiseks. Tankistide eesmärk on alati vastase kaitsepositsioonidest kiire läbimurre ja sügavale tema tagalasse tungimine. Balti laevastiku tankipolk tugevdab märkimisväärselt rannikukaitset, sest selle koosseisu kuulub 1500 sõjaväelast, 100 tanki (kolm tankipataljoni) ja üks moto-laskurpataljon (42 soomukit).

Tankipataljoni rünnak on terase ja tule laviin, mida ei peata ka taktikaline tuumarelv. Tankisoomus vähendab kiirgust sada korda, tagab hermeetilisuse ja õhu filtreerimise tanki sisemuses. Massihävitusrelvade (tuuma- või bioloogiliste relvade) kasutamise korral võivad tankimeeskonnad ohutult ületada nakkuskolde ja jätkata lahinguülesande täitmist.

NATO väed armastavad harjutada dessanteerumist Läänemere ettevalmistamata rannikule. Tankirügement on võimeline kiiresti hävitama mistahes, isegi arvulises ülekaalus oleva vastase dessandi. Sellisel juhul ei päästaks dessanti ega peataks tanke ükski õhutoetus. Vastase pommitus- ja ründelennukitele astuvad Balti suunal vastu tankipolgu õhutõrjeüksused, samuti Lääne sõjaväeringkonna suure tegevusraadiusega õhutõrjesüsteemid (raketikompleksid S-300 ja raketisüsteemid S-400) ja hävituslennukid.

Vägedesse ilmuvad uued lennukid ja rakettrelvastus, vägede strateegia ja taktika muutuvad kiiresti, kuid traditsiooniliselt määravad võidu lahinguväljal suuresti tankid. Parim näide selle kohta on 2008. aasta augustis läbi viidud Gruusia rahule sundimise operatsioon. Tankiväed võivad lühikese aja jooksul tõrjuda vaenlase pealetungi, purustada ta lahingus ja anda võimsaid tulelööke kaitse sügavusse.

Pealöögi suund

Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjalise potentsiaali kasv Balti riikides hävitab Euroopa julgeolekusüsteemi ja sunnib Vene Föderatsiooni tarvitusele võtma vastumeetmed. Sellepärast loodi Lääne-sõjaväepiirkonnas, esimest korda veerand sajandi jooksul, uus tankiarmee. Arvan, et Venemaa tankivägedel seisab ees renessanss kvalitatiivselt uuel, tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel ning see on objektiivne aja nõue.

Tankivägede arendamine jätkub eelkõige T-72B, T-80BV, T-90M tankide täiustatud modifikatsioonide tulekuga, mis ühendavad endas optimaalselt kõrge tulejõu, manöövervõime ja kindla soomuskaitse. Tankivägede aluseks on tankipataljonid, mis on väga vastupidavad tuumarelvade kahjulikele mõjudele, suure tulijõu, mobiilsuse ja manöövervõimega.

Nad suudavad hästi ära kasutada vaenlase saadud tuletabamusi, pidada aktiivset lahingutegevust nii päeval kui ka öösel, tegutseda eraldi teistest väeliikidest, purustada vaenlast vastastikuse pealetungi korral, ületada suuri radioaktiivselt saastatud alasid ja veetõkkeid, asuda kiiresti kaitsele ja tõrjuda edukalt ülekaaluka vastase pealetungi, see tähendab saavutada kiiresti püstitatud lõppeesmärgid.

Varem, vastasseisu ajal Põhja-Atlandi liiduga, nägi Nõukogude strateegia ette võimaluse tankide läbimurdeks La Manche'i väinani. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja 21. sajandil on muudatused olnud vältimatud, kuid NATO bloki eesmärgid on jätkuvalt vastuolus Venemaa riiklike huvidega ja nõuavad tõhusat vastustrateegiat.

Pärast Venemaa vägede väljaviimist Varssavi pakti riikidest 1990. aastatel vähendati Venemaa relvajõude aastakümneid. 21. sajandi alguses kaitses Moskvat läänesuunalt vaid üks - 20. armee, mis paiknes Kesk-föderaalringkonnas.

Tankistide saatus ei olnud kerge - 1998. aastal formeeriti lahku 1. kaardiväe tankiarmee. Kui NSV Liidul oli 60 tuhat tanki, siis 2009. aastal oli Venemaal neid veel vaid 20 tuhat mida kavatseti vähendada 2000 tankini (!). 2012. aastaks oli alalises lahinguvalmiduses (Kesk- ja Ida sõjaväeringkondades) vaid kaks tankibrigaadi ja umbes 20 üksik-tankipataljoni (igaühes 30-40 tanki). Kahjuks ei osanud partnerid Venemaa rahuarmastust hinnata – las nad nüüd tantsivad rehadel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
rakett, Venemaa, tank, sõjavägi, Läänemeri, Balti meri