Illustreeriv foto

Vaatamata Trumpi teravatele avaldustele MDA rahastamine ei suurene

69
(Uuendatud 13:47 10.03.2019)
Kuigi USA president Donald Trump taganes olulisest tuumalepingust Venemaaga ja ta lubas tugevdada USA raketitõrjet, sai väljaandele Foreign Policy teatavaks, et administratsioon ei nõua selle aasta eelarves Pentagoni koosseisu kuuluva raketitõrjeagentuuri MDA rahastamise olulist suurendamist. Selle asemel kulutatakse täiendavaid vahendeid ründerelvastuse, eelkõige hüperhelikiirusega relvade arendamiseks, mis ei kuulu raketitõrjeagentuuri (Missile Defense Agency – MDA) vastutusalasse.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Oodatakse, et sel kuul esitatavas eelarvetaotluses palub Pentagon Kongressil eraldada agentuuri vajadusteks 9,4 miljardit dollarit, mida on veidi vähem kui eelmisel aastal, kui eraldati 9,9 miljardit dollaritvahendas portaal Inosmi.

Lisaks, nagu ütles ministeeriumi esindaja, nõuab Pentagon 2,6 miljardit dollarit üle viia korra helikiirust ületava hüperhelikiirusega relvastuse uurimis- ja arendustegevuseks. Esmapilgul ei aita see kuidagi kaasa Ameerika raketitõrjesüsteemi arendamisele, mida selle programmi toetajad pärast seda, kui Trump jaanuaris uue ambitsioonika raketitõrjeplaani esitas, lootsid.

Pärast tema kohta haruldast Pentagoni külastust lubas Trump agressiivsemalt vastu astuda uutele Iraani ja Põhja-Korea taolistest kurjuserežiimidest lähtuvatele ohtudele, samuti tugevamatele vastastele nagu Venemaa ja Hiina. Kui Ameerika Ühendriigid otsustasid loobuda keskmise ja lühimaa rakettide likvideerimise lepingust, muutusid tema Euroopa liitlased väga murelikuks.

See Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi poolt 1987. aastal allkirjastatud kokkulepe keelab 500 kuni 5000 kilomeetrise tegevusulatusega tuuma- ja tavalõhkepeaga rakettide kasutamise.

Kuidas USA sõdurid terrori teele pööravad>>

Trump lubas luua "kõiki Ameerika Ühendriikide linnu katva" raketikaitseprogrammi ja "kaitsta Ameerika inimesi kõikide raketirünnakute eest".

"Täna algab meie raketikaitseprogrammis uus ajastu," ütles Trump, "mulle on vastuvõetav ainult see, et meie riigil peavad olema kõige tõhusamad ja eesrindlikumad raketitõrjesüsteemid."

Vaatamata Trumpi kõlavale avaldusele sammu ajaloolisusest raketitõrje valdkonnas, ei täitnud Pentagon raketitõrje valdkonnas talle pandud lootusi. Tema plaan oli paljuski varasema poliitika jätkumine ja erinevalt president Barack Obama 2010. aasta ülevaatest ei sisaldanud see mingeid uusi suuri programme.

"Vastupidiselt presidendist jäänud muljele, mille ta jättis raketikaitsepoliitika ettekande järeldustega, ei ole administratsioonil Ameerika Ühendriike aktiivse kaitsmise plaani Venemaa või Hiina ulatusliku tuumarünnaku eest," ütles Lexingtoni instituudi analüütik Loren Thompson, "Ameerika Ühendriigid toetuvad ka jätkuvalt ründeheidutuse kontseptsioonile, mille eesmärk on minimeerida sellise rünnaku tõenäosust."

Pentagoni plaan ei sisaldanud ka otsuseid millele olid rajatud suurte lootused. Nendeks olid eelkõige kosmoses paiknevad püüdurraketid, maapinnal paiknevad raketitõrjesüsteemid "Aegis" Kauai saarel (Hawaiil) ja uue püüdursüsteemi kasutuselevõtt USA idarannikul.

Erinevalt varasematest ülevaadetest räägitakse uues plaanis esimest korda hüpehelikiirusega rakettide ohust, mis teevad niivõrd keerulisi manöövreid, et praegune Ameerika raketitõrje ei suuda neid tõrjuda. Hudsoni Instituudi vanemteadur Rebeccah Heinrichs väljendas rahulolematust presidendi avalduste ja Pentagoni plaanide lahknevuse üle.

"Presidendi raketitõrje ülevaade on ambitsioonikam kui selle dokumendi tegelik sisu. Tegelikult on see olemasoleva veidi täiustatud versioon. Seega jääb küsimus, nagu alati, samaks: mis kajastub eelarves?"

Kaitseministeeriumi esindaja teatas, et selle aasta eelarvetaotlus vastab täielikult presidendi kavale. Kuigi taotletav summa on väiksem kui eelmisel aastal, ei too see mingil juhul kaasa raketitõrje nõrgenemist, rõhutas ta.

Vene kindral hoiatab: USA kavatseb Venemaad seestpoolt õõnestada>>

"2020. aasta eelarvetaotlus on just see, mida nad vajavad," ütles ametnik, "nad said nii palju, kui küsisid."

Ta märkis, et eelmistel aastatel sai Pentagon püüdurrakettidele täiendavalt raha, näiteks Alaskal olevale Fort Greely kompleksile, samuti sisemise raketitõrjesüsteemi jaoks ning pärast 2019. eelarveaastat ei ole selleks enam vaja raha eraldada.

"Ma ütleksin, et ministeerium jätkab jõupingutusi raketitõrje valdkonnas, keskendudes kaitsele," ütles ministeeriumi esindaja, kes nimetas USA mandriosa kaitset prioriteetseks. Heinricks rõhutas, et vaevalt see Pentagoni jooksva aasta eelarves kajastub, kuid märkis, et presidendi "ambitsioonikam" plaan võib aja jooksul veel rakenduda.

Eksperdid märgivad, et vaatamata raketitõrjeeelarve vähenemisele eelmise aastaga võrreldes on see summa ikka veel oluliselt suurem kui Obama ajal. 2017. eelarveaastal taotles Obama MDA-le 7,5 miljardit dollarit. Samal ajal märkis Thompson, et kuigi selle aasta eelarve on "palju suurem kui Obama ajal", on eelmiste aastate muster säilinud - "rohkem raha eraldatakse piirkondlikule raketitõrjele kui USA territooriumi kaitsele."

Pentagon töötab välja Venemaale "varjatud invasiooni" strateegiat>>

Lisaks MDA rahastamise taotlusele küsib Pentagon raha Iisraeli süsteemi "Iron Dome" ("Raudkuppel") ostmiseks, millega saab erinevalt ballistilistest rakettidest maapinnalt hävitada madalalt lendavaid ja tiibrakette. Võrguleht Inside Defensefirst teatas, et maavägi küsib 370 miljonit dollarit kahe "Iron Dome" raketitõrjesüsteemi patarei ostmiseks. See plaan oli vastuseks Kongressi nõudmisele maavägedele osta uusi tiibrakettide tõrje vahendeid, kuna selles valdkonnas oli "lõhe" eriti Euroopas ja Vaikse ookeani piirkonnas suureks paisunud.

Endine kaitseministeeriumi juhtivspetsialist väljendas kahtlust, et "Iron Dome" võiks pakkuda tiibrakettide eest tõelist kaitset. Ta märkis, et selle süsteemi peamine ülesanne on rakettide ja suurtükiväemürskude hävitamine. Tiibrakettide hävitamiseks on täiuslikumaid süsteeme, nagu mobiilsed raketitõrjesüsteemid NASAMS, mille on loonud ühiselt Ameerika firma Reyteon ja Norra Kongsberg. See süsteem on näiteks paigaldatud Washingtonis suurlinna piirkonna kaitseks.

Lisaks raketitõrjeagentuuri MDA eelarvele palub Pentagon raketitõrje vajaduste rahuldamiseks rahastada USA nelja väliigi vajadusi. Eelmisel aastal oli sellel eelarvereal 12,9 miljardit dollarit.
 

69
Tagid:
Pentagon, Venemaa, tuumaleping, Donald Trump, USA