Illustreeriv foto

Vaatamata Trumpi teravatele avaldustele MDA rahastamine ei suurene

79
(Uuendatud 13:47 10.03.2019)
Kuigi USA president Donald Trump taganes olulisest tuumalepingust Venemaaga ja ta lubas tugevdada USA raketitõrjet, sai väljaandele Foreign Policy teatavaks, et administratsioon ei nõua selle aasta eelarves Pentagoni koosseisu kuuluva raketitõrjeagentuuri MDA rahastamise olulist suurendamist. Selle asemel kulutatakse täiendavaid vahendeid ründerelvastuse, eelkõige hüperhelikiirusega relvade arendamiseks, mis ei kuulu raketitõrjeagentuuri (Missile Defense Agency – MDA) vastutusalasse.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Oodatakse, et sel kuul esitatavas eelarvetaotluses palub Pentagon Kongressil eraldada agentuuri vajadusteks 9,4 miljardit dollarit, mida on veidi vähem kui eelmisel aastal, kui eraldati 9,9 miljardit dollaritvahendas portaal Inosmi.

Lisaks, nagu ütles ministeeriumi esindaja, nõuab Pentagon 2,6 miljardit dollarit üle viia korra helikiirust ületava hüperhelikiirusega relvastuse uurimis- ja arendustegevuseks. Esmapilgul ei aita see kuidagi kaasa Ameerika raketitõrjesüsteemi arendamisele, mida selle programmi toetajad pärast seda, kui Trump jaanuaris uue ambitsioonika raketitõrjeplaani esitas, lootsid.

Pärast tema kohta haruldast Pentagoni külastust lubas Trump agressiivsemalt vastu astuda uutele Iraani ja Põhja-Korea taolistest kurjuserežiimidest lähtuvatele ohtudele, samuti tugevamatele vastastele nagu Venemaa ja Hiina. Kui Ameerika Ühendriigid otsustasid loobuda keskmise ja lühimaa rakettide likvideerimise lepingust, muutusid tema Euroopa liitlased väga murelikuks.

See Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi poolt 1987. aastal allkirjastatud kokkulepe keelab 500 kuni 5000 kilomeetrise tegevusulatusega tuuma- ja tavalõhkepeaga rakettide kasutamise.

Kuidas USA sõdurid terrori teele pööravad>>

Trump lubas luua "kõiki Ameerika Ühendriikide linnu katva" raketikaitseprogrammi ja "kaitsta Ameerika inimesi kõikide raketirünnakute eest".

"Täna algab meie raketikaitseprogrammis uus ajastu," ütles Trump, "mulle on vastuvõetav ainult see, et meie riigil peavad olema kõige tõhusamad ja eesrindlikumad raketitõrjesüsteemid."

Vaatamata Trumpi kõlavale avaldusele sammu ajaloolisusest raketitõrje valdkonnas, ei täitnud Pentagon raketitõrje valdkonnas talle pandud lootusi. Tema plaan oli paljuski varasema poliitika jätkumine ja erinevalt president Barack Obama 2010. aasta ülevaatest ei sisaldanud see mingeid uusi suuri programme.

"Vastupidiselt presidendist jäänud muljele, mille ta jättis raketikaitsepoliitika ettekande järeldustega, ei ole administratsioonil Ameerika Ühendriike aktiivse kaitsmise plaani Venemaa või Hiina ulatusliku tuumarünnaku eest," ütles Lexingtoni instituudi analüütik Loren Thompson, "Ameerika Ühendriigid toetuvad ka jätkuvalt ründeheidutuse kontseptsioonile, mille eesmärk on minimeerida sellise rünnaku tõenäosust."

Pentagoni plaan ei sisaldanud ka otsuseid millele olid rajatud suurte lootused. Nendeks olid eelkõige kosmoses paiknevad püüdurraketid, maapinnal paiknevad raketitõrjesüsteemid "Aegis" Kauai saarel (Hawaiil) ja uue püüdursüsteemi kasutuselevõtt USA idarannikul.

Erinevalt varasematest ülevaadetest räägitakse uues plaanis esimest korda hüpehelikiirusega rakettide ohust, mis teevad niivõrd keerulisi manöövreid, et praegune Ameerika raketitõrje ei suuda neid tõrjuda. Hudsoni Instituudi vanemteadur Rebeccah Heinrichs väljendas rahulolematust presidendi avalduste ja Pentagoni plaanide lahknevuse üle.

"Presidendi raketitõrje ülevaade on ambitsioonikam kui selle dokumendi tegelik sisu. Tegelikult on see olemasoleva veidi täiustatud versioon. Seega jääb küsimus, nagu alati, samaks: mis kajastub eelarves?"

Kaitseministeeriumi esindaja teatas, et selle aasta eelarvetaotlus vastab täielikult presidendi kavale. Kuigi taotletav summa on väiksem kui eelmisel aastal, ei too see mingil juhul kaasa raketitõrje nõrgenemist, rõhutas ta.

Vene kindral hoiatab: USA kavatseb Venemaad seestpoolt õõnestada>>

"2020. aasta eelarvetaotlus on just see, mida nad vajavad," ütles ametnik, "nad said nii palju, kui küsisid."

Ta märkis, et eelmistel aastatel sai Pentagon püüdurrakettidele täiendavalt raha, näiteks Alaskal olevale Fort Greely kompleksile, samuti sisemise raketitõrjesüsteemi jaoks ning pärast 2019. eelarveaastat ei ole selleks enam vaja raha eraldada.

"Ma ütleksin, et ministeerium jätkab jõupingutusi raketitõrje valdkonnas, keskendudes kaitsele," ütles ministeeriumi esindaja, kes nimetas USA mandriosa kaitset prioriteetseks. Heinricks rõhutas, et vaevalt see Pentagoni jooksva aasta eelarves kajastub, kuid märkis, et presidendi "ambitsioonikam" plaan võib aja jooksul veel rakenduda.

Eksperdid märgivad, et vaatamata raketitõrjeeelarve vähenemisele eelmise aastaga võrreldes on see summa ikka veel oluliselt suurem kui Obama ajal. 2017. eelarveaastal taotles Obama MDA-le 7,5 miljardit dollarit. Samal ajal märkis Thompson, et kuigi selle aasta eelarve on "palju suurem kui Obama ajal", on eelmiste aastate muster säilinud - "rohkem raha eraldatakse piirkondlikule raketitõrjele kui USA territooriumi kaitsele."

Pentagon töötab välja Venemaale "varjatud invasiooni" strateegiat>>

Lisaks MDA rahastamise taotlusele küsib Pentagon raha Iisraeli süsteemi "Iron Dome" ("Raudkuppel") ostmiseks, millega saab erinevalt ballistilistest rakettidest maapinnalt hävitada madalalt lendavaid ja tiibrakette. Võrguleht Inside Defensefirst teatas, et maavägi küsib 370 miljonit dollarit kahe "Iron Dome" raketitõrjesüsteemi patarei ostmiseks. See plaan oli vastuseks Kongressi nõudmisele maavägedele osta uusi tiibrakettide tõrje vahendeid, kuna selles valdkonnas oli "lõhe" eriti Euroopas ja Vaikse ookeani piirkonnas suureks paisunud.

Endine kaitseministeeriumi juhtivspetsialist väljendas kahtlust, et "Iron Dome" võiks pakkuda tiibrakettide eest tõelist kaitset. Ta märkis, et selle süsteemi peamine ülesanne on rakettide ja suurtükiväemürskude hävitamine. Tiibrakettide hävitamiseks on täiuslikumaid süsteeme, nagu mobiilsed raketitõrjesüsteemid NASAMS, mille on loonud ühiselt Ameerika firma Reyteon ja Norra Kongsberg. See süsteem on näiteks paigaldatud Washingtonis suurlinna piirkonna kaitseks.

Lisaks raketitõrjeagentuuri MDA eelarvele palub Pentagon raketitõrje vajaduste rahuldamiseks rahastada USA nelja väliigi vajadusi. Eelmisel aastal oli sellel eelarvereal 12,9 miljardit dollarit.
 

79
Tagid:
Pentagon, Venemaa, tuumaleping, Donald Trump, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde