London. Illustreeriv foto

Kas Ühendkuningriik suudab teiseks Singapuriks tõusta

91
(Uuendatud 10:04 10.03.2019)
Briti poliitikute unistused üles ehitada pärast Brexiti teatud mõttes "Singapuri Thamesil" ei ole põhjendatud. Singapuri ime loodi Aasia stiilis riigikapitalistliku majandusega autoritaarse riigina, mida Ühendkuningriik korrata ei saa. Pärast EList lahkumist peab London leidma õitsenguks oma tee.

Dmitri Dobrov, Inosmi

Brexiti lähenedes toovad Briti poliitikud üha enam eeskujuks Singapuri, et näidata väljaspool Euroopa Liidu piiravat raamistikku vabakaubanduse eeliseid. Võrdlus Singapuriga on eriti meeltmööda konservatiivse partei juhtidele. 200 aastat pärast Briti kolooniahalduri Stamford Rafflesi poolt vaba sadama asutamist Singapuris unistavad paljud Briti poliitikud "Thamesi-äärsest Singapurist".

EL riigid on Londonit hoiatanud, et nad ei luba Ühendkuningriigil uut vabakaubandusvööndit Euroopa rannikul luua.

Konservatiividele meeldib väga tuua Singapuri näitena riigist, mis on vabakaubanduse aluspõhimõtted ellu rakendanud. Alates Margaret Thatcherist ja lõpetades praeguse välisministri Jeremy Huntiga, on Thames'i-Singapuri soovitavate Briti poliitikute nimekiri üsna suur. Eriti paistis silma Jeremy Hunt, kes sidus Singapuri edu Briti vabakaubanduse, sõltumatute kohtute ja inglise keele pärandiga.

Kuid on jäänud mõistatuseks, miks Singapur - see Aasia stiilis kapitalistliku majandusega autoritaarne riik, on konservatiivide jaoks atraktiivsem kui tõeliselt vabad majandused. Mitmete Briti vaatlejate sõnul on selline positsioon riskantne ja ähvardab loobumisega demokraatia põhimõtetest.

Ajalehe The Guardian järgi varjasid "globaalse Suurbritannia" välja kuulutanud konservatiivid algusest peale avalikkuse eest kõige raskemaid probleeme, millega riik Brexiti puhul silmitsi seisma saab. 2017. aasta oktoobris ütles Suurbritannia väliskaubandusminister Liam Fox, et juba mõne sekundi jooksul pärast Brexiti jõustumist sõlmib riik kuni 40 rahvusvahelist kaubanduslepingut. Samas ei maininud Fox, et peaaegu kõik Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu liikmena. Nende asendamine uutega ei ole kerge - juba kasvõi sellepärast, et Ühendkuningriigil ei ole maailmakaubanduses sellist kaalu ja ta ei suuda samavõrd kasulikke kokkuleppeid sõlmida.

Kui Brexit 29. märtsil tõesti toimub, peab London alustama pikaajalist ja valulist lepingute läbivaatamiseks protsessi. Samas on tõenäoline, et praeguse WTO süsteemi raames ei lubata Briti eksporti maailmaturgudele kohe. Peaaegu kõik Briti äriringkondade esindajad märgivad, et riik ei ole praeguste kaubanduslepingute kehtivuse lõppedes absoluutselt valmis uutes tingimustes kauplema.

Samuti on suur tõenäosus, et oma liikmeid hoiatada sooviv Euroopa Liit hakkab igal juhul Londonit uute kaubanduslepingutele sõlmimisel takistama. Ja mis kõige tähtsam, EL ei anna Ühendkuningriigile soodustatud juurdepääsu oma siseturule. Tegelikult muutub Ühendkuningriik suhetes Euroopa Liiduga "kolmandaks riigiks" – just sellist mõistet kasutab nüüd Brüssel.

Tuntud Briti majandusteadlase Will Huttoni sõnul on Ühendkuningriik suutlikkus arendada iseseisvat kaubanduspoliitikat absurdne. Euroopa Liidu sõlmitud kaubanduslepingute süsteemist lahkumine ja sõltumatuna WTO lipu all kaubandusmerele purjetamine on avantürism ja majanduslik enesetapp. EL-l on tulusad kaubanduslepingud 61 riigiga üle maailma, kuid täna on tooride valitsus suutnud pidada kahepoolseid läbirääkimisi ainult mõne ja sedagi mitte esimese kaliibri riigiga.

Financial Timesi andmetel peab Ühendkuningriik Brexiti puhul individuaalselt uuendama 759 lepingut 168 maailma riigiga. Tegelikult on London sunnitud nullist üles ehitama uue rahvusvahelise kaubandussuhete süsteemi. Enamiku majandusteadlaste arvates on see võimatu ülesanne.

Kuid Brexiti ideest pimestatud konservatiivid on edus kindlad. Nad on nõuks võtnud muuta riik investoritele atraktiivseks ja pakkuda neile olulisi eeliseid. Sellega seoses ütles Euroopa Komisjon, et ei luba Ühendkuningriigil luua "maksuparadiisi", kuhu voolaks Euroopa kapital. Sellisel juhul kantakse Ühendkuningriik "kahjulikku maksupoliitikat viljelevate" riikide "musta nimekirja" ja tema suhtes kehtestatakse vastavad sanktsioonid. Vaatlejad märgivad siiski, et karmi Brexiti korral on Ühendkuningriigi poolt kaubanduse ja investeeringute dumpingu kasutamine vägagi tõenäoline.

Singapuri olukorral 1965. aastal ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgsel olukorral on vaid üks sarnane joon - mõlemal juhul tuleb uuesti luua kogu kaubandus- ja majandussuhete süsteem. Sellega analoogia piirdubki. Singapur läks autoritaarse moderniseerimise teed, loobudes demokraatia aluspõhimõtetest, samas kui teised Kaug-Ida "tiigrid" alustasid demokratiseerimisest. Juba eelmise sajandi 90-ndatel aastatel märkis Ameerika majandusteadlane Milton Friedman, et Singapur näitab turumajanduse ja diktaatorliku poliitilise süsteemi hämmastavat kombinatsiooni.

Samal ajal on Suurbritannias sajanditepikkuse traditsiooniga parlamentaarne demokraatia, kus autoritaarsed juhtimismeetodid on täiesti võõrad. Singapuri juhtkond on alati tegutsenud karmilt, piirates ajakirjanduse ja ametiühingute vabadusi, külmutanud palku ja meelitanud riiki odavat tööjõudu teistest Aasia riikidest. Ei tohiks ka unustada, et "Singapuri ime" on seotud teatud ajaloolise perioodiga (20. sajandi teisel poolel), kui maailmamajanduse globaliseerumine õitses.

Nüüd, pärast 2008. aasta finantskriisi, algas maailmas eraldatud majandusvööndite loomine ning Singapuri kogemust ei saa enam korrata. Pealegi viis Singapuri reformid läbi karismaatiline riigipea Lee Kuan Yew. Ta tegi Singapurist atraktiivse investeerimispaiga, meelitas sinna kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, lõi läbipaistva maksusüsteemi, tõhusa valitsusaparaadi ja usaldusväärse õigussüsteemi, järgides samas neutraalset välispoliitikat. Briti poliitikud eelistavad nendest faktidest vaikida ja ükski neist ei seadnud korruptsioonivastast võitlust oma programmis esikohale.

Ühendkuningriigi riigihanked ei ole läbipaistvad, seda finantseerivad ja lobeerivad poliitilised rühmad, takistades vaba konkurentsi. Ainuüksi asjaolu, et Ühendkuningriik on ülemaailmse rahapesu keskus, teeb võrdluse Singapuriga võimatuks.
Sunday Telegraph märgib, et Singapur on üldse haruldaseks erandiks endiste Euroopa kolooniate seas. Linnriik sai rikkaks ainult tänu ärile ja vabakaubandusele. Tõepoolest, Singapur on oma õitsengu eest suures osas tänuvõlgu Briti seadustele: eraomandile, kaubanduslepingutele, vabakaubandusele ja tsiviilõigusele tervikuna. Kuid mitte ainult sellepärast.

Singapur läks oma teed: peaminister Lee Kuan Yew süvendas olulisi liberaalseid põhimõtteid, kõrvaldas ühepoolselt tollitõkked ja -maksud, lõi maksusoodustustega piirkonnad ja investeeris palju haridusse. Liberaalse majanduse juurutamine halduslike, puht-aasia meetoditega on ilmne. Selline radikaalne liberaalne poliitika on vaevalt rakendatav tänases Ühendkuningriigis, kus ollakse algselt "puhtast" liberalismist üsna kaugele eemaldunud ja kehtestanud majandustegevusele palju "sotsialistlikke" piiranguid - nagu ka kogu Euroopas.

Brexit – protsess läks käima>>

Kuid paljude Briti poliitikute arvates võib Brexit anda Suurbritanniale võimaluse pöörduda tagasi oma algse vabakaubanduspõhimõtte juurde, mille kasulikkust Singapuri näide demonstreerib. Sellega seoses märkis Singapuri peaminister Lee Xianlong otse: "Ühendkuningriik ei saa kasutada Singapuri mudelit täiesti erinevate ajalooliste tingimuste ja sotsiaalsete traditsioonide tõttu. London peab pärast EL-st lahkumist leidma oma, sõltumatu tee õitsengule. Midagi võib Singapuri kogemusest üle võtta, kuid iga ühiskond töötab oma seaduste järgi."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.
 

91
Tagid:
Euroopa Liit, majandus, Singapur, Ühendkuningriik, Brexit
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde