Illustreeriv foto

Alles võitluses saab selgeks, kes on meist õige eestlane

303
Eesti armees toimus järjekordne riikliku suurusjärgu skandaal rahvuslikul pinnal.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Riigikogu saadik Martin Helme teatas, et Jõhvis asuva Viru jalaväepataljoni venekeelsed ajateenijad terroriseerivad ja alandavad eestlastest kaasajateenijaid, edastab RIA Novosti korrespondent Konstantin Sevastjanov.

Kaitseminister Jüri Luik tegi kõik endastoleneva, et mundri au päästa. Ja see ei ole Eesti esimene häbiväärne lugu, kus kaitseväelased etnilise päritolu pärast tülitsevad.

Kaklus kasarmus

Helme pöördus Luige poole: "Kuulsin, et Viru jalaväepataljonis levib venekeelsete ajateenijate allumatus ja terror eestlastest ajateenijate suhtes." Saadiku sõnul on venekeelsed ajateenijad selles väeosas enamuses. Väidetavalt keelduvad nad riigikeeles suhtlemast mitte ainult nendega samas, vaid ka kõrgemas auaastmes kaitseväelastega.

President usaldas kaitseväele paraadiks mõõga nr 0001>>

Helme tõi välja veelgi šokeerivamaid üksikasju: selles pataljonis laulvat vene rahvusest ajateenijad Eesti hümni saatel... Venemaa hümni.

"Nad terroriseerivad vähemuses olevaid eestlastest ajateenijaid, on esinenud ka otsest vägivalda. Hiljuti toimus äärmiselt kahetsusväärne juhtum, kus 16 venelast sõna otseses mõttes peksid ühe eestlase läbi, nii et too vaja haiglaravi," tutvustas saadik kohutavaid detaile.

Kaitseminister vastas, et Helmeni jõudnud kuulujutud "ei vasta enamuses tegelikkusele". Kaitseminister tunnistas, et kaklus Viru jalaväepataljonis toimus. Mõned sõdurid keeldusid kasarmu koristamisest ja teatasid sellest ropendades korrapidaja abile. Too kandis juhtunust ette ülemale.

"Need viis ajateenijat pandi uuesti kasarmut koristama ja kättemaksuks otsustasid nad omakohtu korraldada, kuigi korrapidaja abi tegevus oli täiesti õiguspärane. Öösel peksis teda grupp ajateenijaid, mis sundis mind politseisse pöörduma," rääkis juhtunust Viru jalaväepataljoni ülem Arno Kruusmann.

Konfliktis osalesid tõepoolest erinevatest rahvustest ajateenijad, kuid prokuratuur ei usu, et vahejuhtum rahvuslikul pinnal toimus: "Praegu ei kinnita miski seda versiooni."

Kaitseminister meenutas, et venekeelsed ajateenijad teenivad kõikides väeosades ning Viru pataljonis ei moodusta nende osakaal rohkem kui kolmandiku. See juhtum poleks pälvinud ajakirjanduse, kuid ei saanud jätta pälvimata rahvasaadik Helme tähelepanu. Nagu ka tema isale, konservatiivse rahvaerakonna juht Mart Helmele, meeldib ka talle väga etnilistest venelastest kaitseväelaste võimaliku ebausaldusväärsuse teema. Sealhulgas eelmise aasta septembris Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavase ja tema isa Peter Volini arreteerimine, kes on etnilised venelased.

Kaitsevägi võõrandab kriisi korral tuhandeid erasõidukeid>>

Neid süüdistati riigisaladuste edastamises Venemaa sõjaväeluurele, mille eest Metsavasele mõisteti viieteist ja Volinile kuus aastat vangistust. Parasjagu käis valimiskampaania ja Mart Helme ei jätnud kasutamata võimalust sellest rääkida. Poliitikule ei meeldinud üldse kaitseministri sõnad, et "reeturite kodakondsus ei ole oluline".

Mõtisklus "Javelin" rakettide mõjust maksumaksja vaimsele seisundile>>

"Meie julgeolekuametnikud jahivad saja-aastaseid Sinimäe lahingute veterane (endisi Eesti SS-diviisi sõdureid - toim.) ja olematuid natse," ütles Mart Helme.

"Selliseid laule enam ei laulda"

Samal ajal teatas venekeelsete ajateenijate võimalikust ahistamisest Tartu elanik Svetlana Grahhina.

Talle sai teatavaks, et ühe tema tuttava poega sunnitakse ajateenistuses õppima "Metsavendade laulu", milles on ka selline rida: "Nüüd hulgun mööda soid ja radu ja tapan vene tiblasid." "Loomulikult oli mu reaktsioon negatiivne," ütles Svetlana, "erilist nördimust põhjustas asjaolu, et vene tiblade tapmisest sunniti laulma vene rahvusest poisse. See ei mahu enam ühestki väravast sisse. Hakkasin kirju kirjutama: Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna linnapeale, kaitseväe juhatajale, väeosa juhtkonnale."

Soome kaitsevägi loob eraldi drooniüksuse, illustreeriv foto
© Fotolia / Chirnoagarazvan

Tema sõnul sai ta vaid ühe lühikese vastuse – väeosa ülemalt. "Ta teatas, et kaitseväe juhtkond ei kiida selliseid laule heaks. See tähendab, et fakti ennast ta ei eitanud. Niipalju kui mina tean, siis pärast seda, kui juhtumi avalikuks sai, kaitseväes selliseid laule enam ei laulda," ütles Grahhina.

Käskude keel

22-aastane Mark (nimi muudetud) meenutab oma ajateenistust irooniaga. "Kogu teenistus keerles metsa ümber - ellujäämine metsas, lahingutegevus metsas ja ikka samas vaimus edasi. Mina aga olen linnainimene," märkis ta.

"Mis puudutab eestlastest ja venelastest ajateenijate läbisaamist, siis see on väeosade kaupa erinev," rääkis RIA Novosti allikas.

Tema sõnul ei pöörata mõnes väeosas rahvusele üldse mingit tähelepanu, mõnes aga toimuvad sellel pinnal lakkamatud konfliktid. "

Kusjuures need piirduvad enamasti sõnaliste nääklustega: erinevast rahvusest ajateenijad loobivad üksteise pihta solvanguid. Vene noormehele võidakse näiteks soovitada kohver pakkida ja Venemaale sõita. Aga kakluseni läheb asi harva," räägib Mark.

Tema sõnul on vene nekrutite probleemid sageli seotud halva riigikeele oskusega. Mõnedes linnades, näiteks Narvas, on peaaegu täielikult venekeelne keskkond. Seal saab riigikeelt kasutamata kenasti hakkama.

"Esialgu päästis mind see, et kasarmutes oli lisaks mulle ka teisi venelastest ajateenijaid, kes oskasid eesti keelt minust palju paremini. Nad tõlkisid mulle, ütlesid ette mida ja kuidas teha," meenutab noormees ajateenistuse argipäeva.

Marki sõnul tulid eestlased talle vastu ja arvestasid tema halva keeleoskusega.

id ametnike ja sõdurite vaheline suhtlus on hoopis eraldi teema. Mõnedes väeosades on vene rahvusest ajateenijatel ja tegevväelastel keelatud oma emakeeles rääkida. RIA Novosti vestluskaaslane meenutas rahvuslikul pinnal puhkenud skandaali. Üks vene rahvusest ajateenija heiskas kord kasarmus Venemaa lipu. Mark rääkis, et sel sõduril "oli pärast tõsiseid pahandusi", kuid kriminaalmenetluseni asi siiski ei läinud.

Invaliidid rivvi!

Kaitseministeeriumi algatusel võetakse sel suvel ajateenistusse kümme puudega noort. Riigi elanikkond on vaid 1,3 miljonit ja kaitseväel ei jätku ajateenijaid. Seepärast otsustati rivvi võtta ka puuetega inimesi. Kui Marki uskuda, on Eesti kaitseväes juba praegu üsna palju inimesi, keda ei saa terveks pidada. "Oled sa kõver, kõõrdsilmne, lampjalgne või südameprobleemidega – ajateenistusse sobid ikka. Ühel mu kaasajateenijal oli probleeme luudega. Eriti valutasid tal põlved.

Traagiliselt surnud ohvitser oli 27 aastane nooremleitnant>>

Teda sunniti, nagu kõiki teisi ajateenijaidki, kõike kaasa tegema," rääkis ajateenistuse läbinud reservväelane. Markile teeb Eesti ametivõimude mobilisatsioonihüsteeria nalja.

"Ülemad usuvad, et kui sõjaks läheb, täidavad ka venelased oma kohust," märgib ta ja lisab, et Eesti propaganda teeb vene rahvusest kaitseväelastele ainult nalja, kuid mõned eestlased usuvad seda.

Seepärast ongi Mark veendunud, et isa ja poeg Helme veendumus venelaste ebausaldusväärsusest on populaarne.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

303
Tagid:
armee, Eesti, eestlane, kaitsevägi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde