Elurikkuse Erakonna eestvedaja Artur Talvik

Elurikkuse Erakond nõuab e-häälte ülelugemist

109
Elurikkuse Erakond edastas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seoses puudustega e-hääletuse tulemuste lugemise ja korduslugemisega.

TALLINN, 7. märts — Sputnik. Elektroonilised hääled loeti kokku 3. märtsi õhtul ja tulemus sisestati valimiste infosüsteemi, aga seda ei allkirjastatud. Ametlik tulemus kinnitati pärast teistkordset lugemist valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli allkirjaga 4. märtsil kell 14, vahendab portaal Pealinn.

Kuna esimesel lugemisel 3. märtsi õhtul ei allkirjastatud tulemusi, siis ei saa olla ka kindel, et need on samad teisel lugemisel saadud tulemusega, mis allkirjastati.

Oma silmaga vaadata e-häälte lugemist

Elurikkuse Erakond soovib e-häälte korduslugemist, mille juures saaks viibida ja veenduda häälte arvu õigsuses. Selleks on vaja lugeda esialgselt kõik hääled uuesti üle ning võrrelda neid 4. märtsi tulemustega, mis allkirjastati ja mis avaldati valimiste infosüsteemis.

Kapo juht: Venemaa püüab Eestit lääneriikide kaudu mõjutada>>

"Esimest korda tekkis tänavu e-hääletuste tulemusi vaadates kahtlus, et Reformi mäekõrgune ülekaal kõigi teiste ees ei ole päris loogiline," ütles endine Riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees Artur Talvik.

"Asusime asja lähemalt uurima ning tuli välja, et esimesel lugemisel polnud allkirja ja seda oleks siis tagantjärgi saanud muuta vastavalt teisele lugemisele. Nii need asjad ikkagi käima ei peaks ning kuna tegemist on ikkagi väga olulise hulga häältega, mis üle interneti anti ja mille ülelugemine ja kontrollimine on sisuliselt võimatu või väga raske, siis siin pole mingit teist variantigi, see asi tuleb kogu rahva ees selgeks teha, kas ja mis seal tehtud on!"

Ratas ei välista koalitsiooni EKRE-ga, illustreeriv foto
© Sputnik / Аллан Хантсом

"Elurikkuse Erakonnal ei ole ilmselt siin midagi suurt võita ja me ei tee seda ainult enda pärast. Meie erakonna toimimine sõltub suuresti digiallkirjastamise usaldusväärsusel, sest me hääletame ju asju samamoodi pidevalt CitizenOS platvormil ja seetõttu peab pidevalt jälgima, et IT süsteemide kaudu ei saaks keegi meelevaldselt tulemustega manipuleerida. See on palju suurem skandaal Eesti jaoks, kui pangandus ja dopingud, kui selgub, et häälte lugemisel tulemused ei klappinud. Miks ei olnud esimesel tulemusel digiallkirja, mis oleks kinnitanud, mis kell täpselt need lukku löödi sellisel kujul? Meie ja ma arvan et ka kogu Eesti rahvas tahab sellele küsimusele selget vastust ja ma arvan, et häälte uuesti ülelugemine on siin ainus variant ning selle juures peaks viibima kõikide erkondade ja ka korrakaitse organite esindajad."

Valimisteenistus: e-häälte lugemine toimus protseduurireeglite järgi

Kui Elurikkuse Erakond (ERE) heidab õhku kahtluse e-häälte lugemise korrektsuse osas, siis riigi valimisteenistus kinnitab, et rikkumisi selles osas polnud, vahendas Pealinn uudisteagentuuri BNS.

Kas naispeaminister suudab talitseda Riigikogusse pääsenud rahvuskonservatiive>>

Vabariigi valimiskomisjonis (VVK) tuleb Elurikkuse Erakonna valimiskaebus kindlasti arutlusele.

"Küll aga soovib riigi valimisteenistus täpsustada, et kõik toimingud toimusid seaduse ja ettenähtud protseduuride kohaselt. Riigikogu valimise seaduse paragrahv 60.1 lg 10 näeb üheselt ette, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab tulemused pärast tervikluse kontrolli, mis toimus esmaspäeval kell 10," märkis valimiste meedianõunik.

Pühapäevase faili korrektsuse tagab, et see on signeeritud VVK liikmetele jagatud kaartidega. Pühapäevase ja esmaspäevase faili samasust kontrollitakse.

"Kõik toimingud nii pühapäeval kui ka esmaspäeval olid avalikud ja toimusid audiitorite, vaatlejate ja külaliste silme all," selgitas nõunik.

Reformierakond võitis Riigikogu valimised
© AFP 2019 / RAIGO PAJULA

Pühjapäeval, 3. märtsil toimunud Riigikogu XIV koosseisu valimistel osales 63,7% valijatest. Elektrooniliselt hääletas 247 232 inimest, mis on 61 198 võrra rohkem kui 2017. aasta kohalikel valimistel (186 034).

EKRE juht Mart Helme: võime Reformierakonna opositsiooni saata>>

Reformierakond kogus 162 332 häält ehk 28,8 protsenti häältest, mis annab erakonnale riigikogus 34 kohta.

Teiseks tulnud Keskerakond 129 823 hääle ehk 23 protsendiga. Keskerakond saab riigikogus 26 kohta.

EKRE saagiks jäi100 439 häält ehk 17,8 protsenti, mis annab parlamendis 19 kohta.

Isamaa kogus 64 239 häält ehk 11,4 protsenti häältest, saades riigikogus 12 kohta.

Viimasena pääses parlamenti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 55 349 hääle ehk 9,8 protsendiga. SDE saab parlamendis 10 kohta.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Riigikogu valimistulemused
109
Tagid:
e-hääletamine, Riigikogu, valimised
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde