Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu

Kapo juht: Venemaa püüab Eestit lääneriikide kaudu mõjutada

137
(Uuendatud 12:29 06.03.2019)
Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul pole Venemaa Eesti-suunaline otsene mõjutustegevus tulemust andnud ning nüüd üritatakse meid mõjutada läbi USA ja Lääne-Euroopa mõjutamise.

TALLINN, 6. märts — Sputnik. "Kindlasti on Eesti valimised Venemaa jaoks olulised, sest oleme neile naaberriik. Aga tundub, et Venemaa on pannud raskuskeskme Ameerika ja Lääne-Euroopa mõjutamisele. Et nende kaudu meid mõjutada, sest otse meie mõjutamine pole tulemust andnud," rääkis Sinisalu kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Venemaa on USA tulevase presidendi juba valinud - petturid kinnitavad >>

Rääkides Venemaa sekkumisest Eesti riigikogu valimistesse, siis siin Sinisalu sõnul midagi üllatavat või eriskummalist polnud.

"Vene föderatsioon on püüdnud mõjutada Eesti valimisi alates taasiseseisvumisest saadik. Kardetud küberrünnakud Eesti puhul ei realiseerunud ja seda polnud ka Venemaale tegelikult vaja. Mõjutamine on käinud läbi meedia, läbi sotsiaalvõrgustike ja läbi isiklike kontaktide ning seda kogu aeg. Midagi erilist sel korral polnud," ütles Sinisalu.

Mikser kohtumisel Porošenkoga
© Фото : Estonian Foreign Ministry

Eelseisvaid Ukraina presidendivalimisi kommenteerinud Eesti Vabariigi välisminister Sven Mikser kutsus ka üles pöörama suurt tähelepanu "Venemaa võimalikule sekkumisele" valimisprotsessi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Mikseri sõnul ootab Euroopa õiglasi ja vabu valimisi, kuid võimalikku "Venemaa sekkumise" faktorit ei tohtivat eirata. "Me ei tohi mingil juhul Venemaa mõju ohtu alahinnata," ütles minister.

Lääneriigid on Venemaad korduvalt oma poliitilisse ellu interneti kaudu sekkumises süüdistanud. Nii peeti 2016. aasta sügisel Venemaad seotuks häkkerite rünnakuga Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste protsessi.

Vaatamata tõendite puudumisele ja Moskva poolt nende süüdistuste kindlale tagasilükkamisele, jätkab Venemaa diskrediteerimiskampaania tänaseni.

Lääneriikide poliitikud ja meedia levitavad aktiivselt väiteid Venemaa häkkerite ja bottide tegevuse kohta. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas antud väiteid "täiesti alusetuiks."

Rahvuslane: kui Eesti välja sureb, pole Putinil ja Venemaal sellega pistmist >>

Tuntud rahvuslane Tiit Madisson võttis kokku 27-aastase Eesti iseseisvuse taastamise ja jõudis enda jaoks väga kurvale järeldusele. 27 aastat pärast iseseisvuse taastamist on Eesti kaotanud nii iseseisvuse kui ka demokraatia, ütles Tiit Madisson portaalile Objektiiv, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor veebruaris.

Madissoni arvates ei ole Eesti rahvas ikka veel kõrgeima võimu kandja riigis, vaid maksumaksja, et tagada valitsejatele ilus elu. Rahvuslane on kindel, et oma pessimistlike vaadetega tänapäeva Eestist ei ole ta mingil juhul üksik hunt, neid mõtteid kinnitavad arvukad hiljuti toimunud meeleavaldused.

"Iga rahvas väärib oma valitsejaid," meenutab Madisson kurvalt iidset tõde. Ta märgib kahetsusega, et enamik eestlastest ei ole alternatiivsetest teabeallikatest huvitatud, nad on täiesti rahul peavoolumeedia poolt neile "ette söödetud" uudistega.

"Lokkav rumalus ja orjameelsus meie rahva pikemas perspektiivis välja suretavadki ja selles Venemaad ja president Vladimir Putinit süüdistada on naeruväärne," teatas Madisson.

137
Tagid:
poliitika, sekkumine, Riigikogu, valimised, Lääs, USA, Venemaa, Eesti, KaPo, Arnold Sinisalu
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
"Leningradi paadimees". USA-s selgus universumi "peahäkker"
Venemaa: sanktsioonid – sekkumine Venemaa presidendivalimistesse
Venemaa sekkumine? Vaadake parem ringi!
Jõulusekkumine Valges Majas: mida RT Trumpile kinkis
Venemaa on valmis avaldama USA presidendivalimistesse "sekkumise" kirjavahetuse
Kushner: Trumpi meeskond oli liiga kaootiline
USA tahab kaitsta Eesti venelasi Venemaa "mõju" eest
Zahharova Müncheni konverentsil: Ukraina-meelsed illusioonid on kadunud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde