Illustreeriv foto

"Liiga palju on kaalul" - majandusteadlane USA ja Hiina läbirääkimistest

96
(Uuendatud 21:30 04.03.2019)
USA ja Hiina on jõudnud kaubandusküsimuste arutamisel kõneluste lõppetapini, teatasid meediakanalid. Venemaa Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse ja maailmapoliitika teaduskonna asedekaan Igor Kovaljov hoiatas Sputniku raadiosaates läbirääkimiste puhul ülemäära optimistlike ootuste eest.

TALLINN, 5. märts — Sputnik. USA ja Hiina on jõudnud kaubandusküsimuste arutelude lõpujärku, lepingu sõlmimise tingimusteks nimetatakse Pekingi poolt paljude tollide alandamist USA kaupadele vastutasuks võimaluse eest tühistada enamik Washingtoni poolt kehtestatud sanktsioone, teatab The Wall Street.

"Läbirääkimised on edenenud sellise astmeni, et ametlik kokkulepe võidakse saavutada USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina RV esimehe Xi Jinpingi kohtumisel arvatavalt 27. märtsil," kirjutab väljaanne osundusega plaanidega tutvunud allikatele.

USA dollar
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nagu ajaleht märgib, teeb Peking ettepaneku alandada tollitariife Ameerika Ühendriikide toodangule, eeskätt põllumajandus, keemia- ja autotööstuse toodetele. Washington aga kaalub omalt poolt "enamiku, kui mitte kõikide möödunud aastral Hiina kaupadele kehtestatud sanktsioonide tühistamist".

Hiina ja USA kõrgetasemeliste kaubanduskõneluste seitsmes voor toimus 21.–24. veebruarini Washingtonis. Meedia andmetel pole pooled suutnud paljudes küsimustes kokku leppida. 25. veebruari läbirääkimiste tulemusena jättis Donald Trump ära Hiina kaupade suhtes 1. märtsiks kavandatud tollide tõstmise.

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi>>

Venemaa Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse ja maailmapoliitika teaduskonna dekaani esimene asetäitja Igor Kovaljov hoiatas Sputniku raadiosaates ülemäära optimistlike ootuste eest Hiina ja USA läbirääkimiste osas.

"Pärast seda, kui USA ja Hiina vahel puhkes sisuliselt kaubandussõda, ei kiirustaks ma rõõmustama ja uskuma, et kõik probleemid on lahendatud ja kõik raskused ületatud. Paljud ennustasid edu Trumpi läbirääkimistele Põhja-Korea riigipeaga, aga kõik lõppes sellega, et mitte mingeid dokumente ei allkirjastatud. Nii ka siin: senimaani on liiga vähe andmeid, et kindlalt järeldada, et osapooled on tõepoolest lähedal kokkuleppele ja kõik vastuolud on kõrvaldatud," leiab Igor Kovaljov.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Tema sõnul käib võitlus juhtiva koha eest maailma majanduses, seetõttu ei saa sellised läbirääkimised sugugi kergelt ega kärmelt kulgeda.

"Vaieldamatult sõltuvad USA ja Hiina väga tugevalt teineteisest, nende majandused on juba küllalt tugevalt läbi põimunud. Ent ei tohi unustada, et võitlus ei käi mitte enama ega vähema eest kui liidrikoht maailma majanduses. USA jääb SKP mahu poolest juba ostujõu pariteedi alusel Hiinale alla. Nimelt see tegur kujunes põhiliseks Donald Trumpi pöördes majandusarengu liberaalsetelt suundumustelt küllaltki karmi protektsionismini püüdlustes säilitada USA juhtpositsiooni. Aga Hiina ei taha ka oma eeliseid käest lasta ja kaalul on liiga palju selleks, et oleks võimalik kiiresti ja hõlpsasti kokku leppida," märkis Igor Kovaljov.
 

96
Tagid:
kaubandussõda, kaubandus, Hiina, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde