EKRE juht Mart Helme

EKRE juht Mart Helme: võime Reformierakonna opositsiooni saata

360
(Uuendatud 11:37 04.03.2019)
Valimistel 12 riigikogu kohta juurde võitnud EKRE esimees Mart Helme selgitas ETV "Terevisioonis" edu suure tööga, mida viimased neli aastat tehtud on.

TALLINN, 4. märts — Sputnik. Opositsiooni langenud Reformierakonda oma 31 saadikuga nimetas Helme mannetuks: "Me olime selles opositsioonis see naaskel."
Opositsiooni jäämises Helme ei ole kindel, vahendas portaal Pealinn.

"Kambakavaim Keskerakonna ja Reformierakonna vastu on ka minu kõrvu jõudnud. Kaja Kallasel ei saa olema kerge. Kõik vaatavad, et Kajakene, sul on küll väga hea tulemus, aga meil on väljapressimise koht. Väljapressimise koht on nii Isamaal, kes võib alustada demonstratiivselt läbirääkimisi Keskerakonnaga ja meiega, kui ka sotsiaaldemokraatidel, sest ilma nendeta ei tee Kaja mingit valitsust. Ma ei näe küll, et praegune peaminister oleks nõus minema mingisuguseks ministriks Kaja Kallase valitsusse."

19 kohta on ikkagi niisugune jõud, et seda ei ole võimalik ignoreerida.

Riigikogu valimised võitnud Kaja Kallas: saime tohutult tugeva mandaadi>>

Helme hinnangul saab EKRE riigivalitsemises rohkem sõna võtta. "19 kohta on ikkagi niisugune jõud, et seda ei ole võimalik ignoreerida. Kui paneme seljad kokku teiste erakondadega, siis me võime täiesti vabalt saata Reformierakonna opositsiooni."

Küsimusele, kas võiks tulla koalitsiooni Reformierakond – EKRE – Isamaa, vastas Helme, et võiks küll, kui perekond Kallased ei välistaks koostööd.

"Ma olen mõnevõrra hämmingus, sest paar kuud enne valimis ma käisin Siim Kallasega kohvikus ja ajasime juttu. Ta rääkis, et on üks kord selle rumalused teinud poliitikas, et on kedagi välistanud ja on seda väga kahetsenud, et ta ei kavatse seda rohkem teha. Nüüd on ta seda teinud, ma ei tea, miks ta ei kahetse."

EKRE välistamismängu ei mängi

Helme kinnitusel ei välista EKRE kellegagi koostöö tegemist. "Kõige keerulisem on sotsidega midagi kokku leppida, aga me välistamismängu ei mängi."

"Reformierakonnaga on kindlasti paljudes küsimustes väga raske kokku leppida. Need on nn väärtusküsimused. Nemad on seda meelt, et Euroopa Liit võib muutuda föderatsiooniks, Eesti võib muutuda mingiks Eesti-nimeliseks provintsiks. Me tahaksime näha Poola-Ungari stiilis suveräänset riiki rahvusriikide liidus."

Milliseid lootusi valijad hellitavad, illustreeriv foto
© Sputnik / Денис Пастухов

Maksude teemal võib Helme hinnangul kompromissi leida.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

"Aktsiiside alandamist tahame me mõlemad. Meil on ka käibemaksu alandamise plaan, aga võib-olla me suudame siin kui mitte tervet, siis pool rehkendust teha. Kui masu hakkas, siis käibemaksu tõsteti. See pidi olema ajutine. Tõstame selle siis sinna, kus ta oli."

Helme nentis, et erakondade valimisprogrammidesse on pandud palju lubadusi kirja, kuid koalitsiooni tehes neid kõiki nagunii täide viia ei saa. Samas on kindlad teemad, millest EKRE mitte mingi hinna eest ei loobu: "Immigratsiooniteema ja piirivalve taastamine."

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine
360
Tagid:
Reformierakond, EKRE, Riigikogu, valimised
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde