Riigikogu valimised võitnud Kaja Kallas

Riigikogu valimised võitnud Kaja Kallas: saime tohutult tugeva mandaadi

151
(Uuendatud 10:12 04.03.2019)
Riigikogu valimised võitnud Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul sai Reformierakond valijatelt tohutult tugeva mandaadi. Kallase sõnul ei olnud valimisvõit lihtne.

TALLINN, 4. märts — Sputnik. Veel sügisel ja möödunud aasta lõpus oli Kallase sõnul väga raske aeg, sest reiting oli madal ja läks allapoole.

"Inimestel oli siis motivatsioonipuudus, aga sellest august kasvasime välja ja olime teineteisele toeks," ütles Kallas oma võidukõnes.

Tema sõnul seisab nüüd ees tõsine töö, et saaks kokku hea valitsus, mis hakkas riiki taas "terve mõistusega valitsema", vahendas portaal Pealinn uudisteagentuuri BNS.

"Tänan kõiki, Reformierakond sai väga tugeva mandaadid," rõhutas Kallas.

Reformierakond kogus riigikogu valimistel 162 332 häält ehk 28,8 protsenti häältest, mis annab Reformierakonnale riigikogus 34 kohta.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond>>

Teiseks tulnud Keskerakond 129 823 hääle ehk 23 protsendiga. Keskerakond saab riigikogus 26 kohta.

EKRE saagiks jäi100 439 häält ehk 17,8 protsenti, mis annab parlamendis 19 kohta.

Isamaa kogus 64 239 häält ehk 11,4 protsenti häältest, saades riigikogus 12 kohta.

Viimasena pääses parlamenti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 55 349 hääle ehk 9,8 protsendiga. SDE saab parlamendis 10 kohta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liidri Jevgeni Ossinovski sõnul oli partei valimistulemus alla ootuste, samas ei andnud ta usutluses ETV-le selgelt vastust, kas ta taandnub erakonna juhi kohalt.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Ossinovsk tõdes, et SDE tegi suure töö, et hea tulemus saada, kuid resultaat jäi ootustele alla.

Ossinovski sõnul realiseerusid kaks riski, millega erakond arvestas, kuid lootis paremat.

"Paremäärmuslik laine osutus kardetust kõrgemaks," selgitas Ossinovski, lisades, et ka Eesti 200 võttis SDE-lt ära neli-viis kohta riigikogust, jäädes ise valimiskünnise alla.

Ka mainis Ossinovski ära Rainer Vakra skandaali, mis võis valimistulemust mõjutada, samuti ÜRO rändeleppe ümber käinud temaatika, mis samuti SDE-le hästi ei mõjunud.

Küsimusele, kas ta taandub nüüd SDE liidri kohalt, vastas Ossinovski, et seda peab nüüd erakond otsustama ja järeldused tehakse juba lähiajal.

Esialgsetel andmetel hääletas Riigikogu valimistel 63,1% valijate üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Harjumaal (68,8%), kõige madalam Ida-Virumaal (48,2%), teatas Vabariigi Valimiskomisjon.

2015. aasta Riigikogu valimistest võttis osa 64,2% valijaskonnast.

151
Tagid:
Kaja Kallas, Reformierakond, Riigikogu, valimised
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde