Havanna

Kapitalism või surm - kas Kuubat ähvardab "perestroika"?

100
(Uuendatud 15:24 03.03.2019)
Eraomand, äritegevuse legaliseerimine ja president. Kuidas muutub Vabaduse saare arenguvektor?

TALLINN, 3. märts — Sputnik. Eraomand, äritegevuse legaliseerimine ja president - Kuuba uut, referendumil vastu võetud põhiseadust nimetatakse "perestroikaks". Kuidas Vabaduse saar kommunistliku partei suhtes lojaalsust säilitades turuseaduste järgi elama õpib, uuris RIA Novosti.

Kapitalism Kuuba moodi

"Kas olete valmis riigi uue põhiseaduse ratifitseerima?" – nii oli sõnastatud küsimus Kuuba referendumil, mille tulemusena rohkem kui seitsekümmend protsenti vastustest olid positiivsed kaheksakümne nelja protsendilise osaluse juures, mis oli reformide vastaste tegevust arvestades ootamatult kõrge.

Nüüd peavad kuubalased vastama teisele küsimusele - kui kiiresti uus põhiseadus Vabaduse saart muudab? Ja mis kõige tähtsam - kas see on Fideli Kuuba lõpu algus. Formaalselt jääb riik ustavaks kommunismi põhimõtetele, mille pärandas riigile Comandante Castro, kuid tegelikult terendavad tõsised muutused kõigis eluvaldkondades.

Satelliidi Ressurss-P optilis-elektrooniline kaugseireseade Geoton-L1 näitusel Jekaterinburgis
© Sputnik / Павел Лисицын

Uus põhiseadus legaliseerib kohe pärast 1959. aasta revolutsiooni keelustatud eraomandi. See ei tulnud kuubalastele üllatusena.

Havannat tabanud tornaados hukkus neli inimest, umbes 200 sai vigastadа>>

Selleteemaline arutelu algas juba 2011. aastal, veel Raul Castro võimuloleku ajal. Paari aasta pärast tühistati kinnisvara ja autode ostmise keeld. Loomulikult tekkis küsimus äritegevuse legaliseerimisest, millega ettevõtlikud kuubalased juba salaja tegelesid.

Ettevõtlus legaliseeritakse ja välisinvesteeringud tunnistatakse majanduskasvu oluliseks teguriks. Aga see ei ole peamine uudis.

Castro reformimeelsel kursil

Muudatuste kohaselt ei koondu võim enam Kuuba Kommunistliku partei Riiginõukogu juhi, vaid presidendi kätte. Tema volitused on rangelt piiratud kahe viieaastase tähtajaga. On tähelepanuväärne, et see algatus ei kuulu praegusele Riiginõukogu juhile, 59-aastasele Miguel Diaz-Kanelile, seda nõudis juba tema eelkäija, Raul Castro, kes on ka enamiku reformide autor.

Muide, erinevalt oma vennast, kes juhtis riiki ligi pool sajandit, lahkus Raul Riiginõukogu esimehe ametikohalt juba kümne aasta pärast, kuigi 1976. aasta põhiseadus ei näinud ette tähtajalisi piiranguid. Vabatahtlik tagasiastumine on Castro tõsine reformimeelne samm.

Uus põhiseadus kehtestab ka vanusepiiri: mitte vanem kui kuuskümmend aastat presidendile, kuni seitsekümmend - partei esimehele.

Arvestades, et Raul Castro on ligi üheksakümmend, võib eeldada, et ta lahkub varsti kõikidelt riiklikelt ametikohtadelt. Asutatakse valitsusjuhi - peaministri ametikoht. Peaministri nimetab mitte parlament, nagu demokraatliku valitsemisvormiga riikides, vaid president. Üheparteisüsteem säilib. See tähendab, et Kommunistliku partei juhtrolli kahtluse alla ei seata.

Vabaduss saar LGBT vähemustele

Muudatused puudutavad ka sotsiaalsfääri. Näiteks on uuenduseks topeltkodakondsuse lubamine. Nelikümmend aastat kehtinud põhiseadus kehtestas ühemõtteliselt, et kuubalastel ei ole õigust astuda teise riigi kodakondsusesse, keelu rikkujatel võeti kodakondsus kohe ära.

Havanna apokalüpsis: Kuubal möllanud tornaado tagajärjed>>

Nüüd on kõik sanktsioonid tühistatud. Kehtestatud on süütuse presumptsiooni põhimõte. Iga kuriteos kahtlustatav võib nüüd uurimise küsimustele mitte vastata ja nõuda advokaati. Kriitikud nimetavad seda siiski absurdseks, sest niikaua, kuni advokatuur on endiselt riiklik struktuur, ei ole mõtet rääkida süüdistatava kaitsja erapooletusest.

Asi oleks peaaegu läinud samasooliste abielude lubamiseni. Seda nõudis tuntud inimõiguste aktivist, Raul Castro tütar Mariela. Ta tegi ettepaneku sõnastada, et abielu on kahe inimese liit, täpsustamata, et need peaksid olema mees ja naine.

Kuid evangeelsete kirikute kogudused avaldasid nördimust ja riik käivitas kampaania traditsiooniliste pereväärtuste kaitseks. Referendumi eel korraldasid abielupaarid protestiaktsioone samasooliste abielude vastu.

Avalikkuse surve all võeti klausel LGBT-kogukondade õiguste kohta põhiseadusest välja. Samas jäi sisse seksuaalvähemuste diskrimineerimise keeld.

Kommunistliku partei targal juhtimisel

Kuigi riigipea ja põhiseadusreformi peamine lobist Miguel Diaz-Kanel õnnitles kodanikke rahvahääletuse tulemuste puhul, süüdistas opositsioon nii kodus kui ka välismaal ametlikku Havannat populismis. Reformid on mõttetud, sest kommunistlik partei on endiselt peamine poliitiline jõud, rõhutavad kriitikud. Lisaks kontrollib riik jätkuvalt kõiki meediume.

Opositsioon kahtleb uue liidri iseseisvuses Kuubal, sest kogu tema tegevust kontrollib nii ehk teisiti Castro perekond. Seega on tõsine liberaliseerimine võimatu, usuvad reformi vastased.

Ka Washington on rahulolematu. Presidendi nõunik John Bolton ütles, et kosmeetiliste reformidega varjavad Kuuba võimud tegelikult seadusetust ja repressioone. Senaator Marc Rubio on veendunud, et Kuuba valitsuse peamine eesmärk iga hinnaga võimul püsida. Ameeriklased rõhutasid, et Havanna ei peaks lootma majanduslike sanktsioonide kaotamisele, mis on kehtinud juba aastakümneid.

Venemaa Teaduste Akadeemia Ladina-Ameerika uuringute instituudi direktori nõunik Nikolai Kalašnikov märgib, et sanktsioonid piiravad tõsiselt Kuuba reforme. Ta ei ole nõus, et Kuuba liberaliseerimine on vaid formaalne.

"Uues põhiseaduses on üheksakümmend kaks uut sätet. Kolmkümmend viis neist on pühendatud kodanikuõigustele. Vanas põhiseaduses, mis võeti vastu veel NSV Liidu ja sotsialistliku bloki ajal, seda polnud. Eraomandi legaliseerimine, välisinvesteeringute kaitse - neid reforme on hakatud juba ellu viima, seega on vale süüdistada võime populismis," selgitas ekspert intervjuus RIA Novostile.

Tema arvates ei ole reformide peamine pidur mitte niivõrd Kuuba kui USA võimud. Ta seletab seda paradoksi sellega, et Donald Trumpi võimuletulekuga on USA-Kuuba suhete soojenemine peatunud. Ja see pidurdab Havanna reforme.

"Trumpi tagasipöördumine Vabaduse saare suhtes karmi poliitika juurde toob kaasa selle, et kuubalastes süveneb taas ümberpiiratud kindluses elamise tunne. Suhted Ameerika Ühendriikidega muudavad sotsiaalmajanduslikke tingimusi Kuubal. Kodanikel, kes töötavad majandussurutise tõttu välismaal, on raske teha rahaülekandeid kodumaale. Mida vähem on väliseid piiranguid, seda suurem on tõenäosus, et reformid ei jää ainult sõnadeks," arvab ekspert.

Samal ajal peab Kalašnikov ekslikeks argumente, et Kuuba reformid purustavad sotsialistliku süsteemi kohe.

"Üks põhiseaduse esimestest artiklitest sätestab, et Kuuba on sotsialistlik riik ja Kommunistlik partei on selle peamine poliitiline jõud," tuletab ekspert meelde. See tähendab, et Vabaduse saare arenguvektor vähemalt esialgu ei muutu.

100
Tagid:
Fidel Castro, Raúl Castro, Havanna, Kuuba
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde