Illustreeriv foto

Nähtamatu jõud: USA küberarmee "ründas" Venemaad

124
(Uuendatud 09:24 03.03.2019)
Ameerika küberrünnakud "Vene rindel" tõid esimese võidu. Nad ütlevad, et see oli võit. Veel eelmisel aastal võtsid nad kätte ja blokeerisid mõneks ajaks ühe Venemaa võrguväljaande. Ja nii, et keegi ei märganud. Meistrid, mis siin rääkidagi.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Rangelt öeldes ei sobi inimväärses ühiskonnas sellest valjusti rääkida. Nad ei ole ju mingid anonüümsed häkkerid. Nendele on oma trikkide tunnistamine sama, kui palgamõrtsukale sündmuskohale oma relva jätmine – firmamärk. Kvaliteedimärk. Siin on tegemist ikkagi riigiametiga. Võiks arvata, et talle pole avalikkuse tähelepanu vaja.

Kuid USA relvajõudude küberväejuhatus teatas läbi lekke The Washington Posti, et nad on seda varem teinud. Et 2018. aasta Kongressi vahevalimiste ajal korraldati Venemaa vastu "ründe"-operatsiooni – blokeeriti Peterburi "Interneti-uuringute agentuur".

"Nad lülitasid selle võrgust välja mõni tund enne hääletust, et nad tulemusi kahtluse alla seadvat desinformatsioonikampaaniat käivitada ei saaks," ütles ajalehe vestluspartner, muidugi informeeritud isikute hulgast.

USA uus küberstrateegia: varjamatu ülemvõim maailmas>>

Hästi tehtud. Nii et paar tundi enne hääletamist tuleb valeinformatsioon sisse lülitamise asemel välja lülitada. Kui nad oleksid tahtnud, oleks teinud kõik, mida tahtsid. Kuid tänan teid ikkagi, et silmad avasite. Meie pakume neile võimalust üheskoos küberterrorismiga võidelda, kuid nüüd selgub, et nende endiga. Nii et nende poolt vaadatuna on see midagi enamat kui hooletus.

Isegi kui eeldada, et rünnak tõesti oli ja ta oli edukas, ei taha nad ju ometi, et see oleks viimane. Nad ei taha. Nad ise ähvardavad, et see on alles algus. Nad oleksid võinud selle üle uhked olla vaikselt, omaette, nii et venelased oleksid selle nähtamatu jõu otsimisel jalad rakku jooksnud. Nüüd aga teavad venelased, mida temalt oodata on. Kuigi venelased on seda alati teadnud. Nüüd on sellest teada saanud ka ameeriklased. Kuidas muidu oleks see nende interneti-vägi tõestanud, et ei kuluta riigi raha ilmaasjata – ikka ainult aruandega tehtud tööst.

Kui oled "counterstriker", siis roni aga võrku. Omaette küsimus on, kas polnud tulemus ehk liiga tagasihoidlik - kogu küberväejuhatusega vaid üks eraväljaanne. Ja seegi Piiteris. Kuid seda välja mängida nad oskavad - ütlevad, et see on USA esimene virtuaalne löök Moskva pihta.

Tippjuhid: peamised riskid - geopoliitika ja küberkuritegevus>>

Andkem neile andeks neile topograafiline kretinism. Lõppude lõpuks ei pea nad Venemaa geograafiat tundma. Piisab, et nad meie Peterburi enda omaga segamini ei aja. Kuid kodumaise Ameerika poliitikas peaksid nad ju ometi orienteeruma? Ja mille "assassini" pärast peaks Trump "Vene trolle" blokeerima, kui ta oma jõududega, nagu valimiskampaania näitas, demokraatide võita ei suutnud. Tegelikult ka.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

NBC telekanal väidab, et Valge maja peremees kiitis küberrünnaku Venemaale isiklikult heaks. Kes siis veel, sest tema on neil ülemjuhataja ja teda sõimatakse kellegi teise ülemjuhataja "agendiks". See on ju kõige lihtsam viis endale alibi kindlustada ja paljastajatega kaasa mängida. Demokraadid ei olnud talle isegi Esindajatekoja eest tänulikud. Mitte, et nad talle piirimüüri jaoks raha ei andnud.

Kuidas asjad ka poleks, on nende küberväejuhatusel põhjust uhkust tunda. Meil pole neile midagi vastu panna. Kui ehk viiest tähest koosnev ja "T"-tähega algav sõna. Kas "Trump" või "Troja" – otsustagu ise, mis neile paremini sobib.

Autori arvamus ei pruugi kajastada toimetuse seisukohta.

124
Tagid:
Venemaa, küberoht, küberväed, kübersõda, Donald Trump, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde