Venelased tulid kasarmusse - ja läks lahti, illustreeriv foto

"Venelased tulid" kasarmusse - ja läks lahti

438
(Uuendatud 16:37 02.03.2019)
Lugu sellest, kuidas vene mehed Eesti kaitseväes kõik kapi alla ajasid, paneb mõtlema. Mitte niivõrd kaitseväe, kuivõrd Eesti üle. Mõni tema eriti auväärne kodanik kardab venelasi niivõrd, et ei suuda neid nähagi.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eestis on inimene, kes kummalisel kombel väga fašistliku liikumise asutaja Benito Mussoliniga sarnaneb. See on Eesti konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimees, äge rahvuslane Mart Helme. Ja tema kõrval kasvanud poeg, parteihierarhias tema parem käsi - Martin Helme.

EKRE liige ähvardas Sputnik Eesti toimetuse "likvideerida" >>

See sugulaste paar on hea näide vanasõnast käbi kännust kukkumise kaugest. Kui Mart ütleb: "Me peame nägema asju sellistena, nagu nad tegelikult on - Venemaad oma põlise vaenlase ja kohalike venelaste kriitilist massi Moskva viienda kolonnina," ja teised sama väljendusrikkad laused, siis Martin kordab talle kohe järele.

Intervjuus ühele Eesti telekanalile väljendas ta soovi, et Eesti oleks "valgete riik". Kuid rohkem kui aafriklased, ei meeldi talle venelased. Kõigepealt keelas ta oma Tallinna vanalinnas asuvas kohvikus külastajatel vene keelt rääkida, nüüd aga, kuulnud sõdurite kaklusest Viru jalaväepataljonis, tõusis noorema Helme vastumeelsus venelaste vastu veelgi ja ta avaldas arvamust, et see oli vene kaitseväelaste eestlaste vastu suunatud terroriakt.

Veidi fantaasiat lisades ütles ta: "Eesti hümni ajal lauldakse Vene hümni suure häälega ja terroriseeritakse vähemuses eesti poisse. On olnud ka otsest vägivalda." Üksuse juhtkond lükkas sellise sündmuste tõlgenduse ümber, märkides, et konflikt ei tekkinud rahvuslikul pinnal. Aga kes sellest hoolib.

Eesti tavakodaniku meeltes on nüüd püsivalt Eesti sõjaväevormis venelased, kes laulavad vale hümni ja sandistavad eestlastest teenistuskaaslasi. Edasi teeb fantaasia oma töö ja mõeldakse juba ise edasi, et sellised vene poisid pööravad vajadusel relvad Eesti Vabariigi vastu.

Tõsi, tekib küsimus: miks on Viru jalaväepataljonis eestlased vähemuses? Kas põhirahvuse esindajad ei taha oma kodumaad kaitsta? Olukorra absurdsus tekitab isegi teatud šoki.

Rahvustevahelise vihkamise õhutamine pole Eestis mitte ainult karistatav, vaid see on ka tänuväärne tegu. Mida rohkem te teise kodakondsusega isikut vihkate, seda rohkem on võimalusi silmapaistvaks ja lugupeetud ühiskonnaliikmeks saamiseks ning seejärel poliitikuks saada, kes riigi saatuse üle otsustavad, eliidiks.

Otseseks ja kõnekaks tõendiks selle kohta on EKRE liikmed, keda vähem kui kümme aastat tagasi peeti tõsiste inimeste tähelepanu mitteväärivateks marginaalideks. Kus on need tõsised inimesed nüüd? Rahvuskonservatiivid on aga juba riigi parlamendis ja valmistuvad oma esinduste märkimisväärset suurenemiseks.

Nende mõju silmnähtava kasvu näide on EKRE noorteorganisatsiooni Eesti iseseisvuspäeval, 24. veebruaril korraldatavad tõrvikurongkäikud. 5-6 aastat tagasi kogunesid Vabadussõja mälestussamba jalamile mõned kümned, nüüd on seal tuhanded.

Sotsioloogide sõnul toetab täna seda parteid umbes 20 protsenti elanikkonnast. Seega heidavad EKRE liidri taolised tegelased endalt mineviku maskid ja muutuvad tänapäeva kõhedavõitu reaalsuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

438
Tagid:
Viru jalaväepataljon, poliitika, Mart Helme, Martin Helme, Eesti, EKRE
Samal teemal
Kaitsevägi võõrandab kriisi korral tuhandeid erasõidukeid
Kindralmajor Martin Herem võttis üle kaitseväe juhtimise
Kaitsevägi lähetab sõjaväepolitseinikud NATO operatsioonidele Iraaki ja Afganistani
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde