Kollased vestid kipuvad Euroopa Parlamenti, illustreeriv foto

"Kollased vestid" kipuvad Euroopa Parlamenti miks see neil ei õnnestu

121
(Uuendatud 17:09 28.02.2019)
Nagu me kõik mäletame, oli esialgu tegemist peaaegu stiihilise reaktsiooniga Pariisi püüdele tõsta kütuseaktsiise. Ei ametlike rühmituste moodustamisest ega valimistele minekust polnud toona juttugi.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Juba kolm kuud raputavad Prantsusmaad "kollaste vestide" meeleavaldused. Ajuti juba näis, et need hakkavad kahanema. Ütleme, et veel nädalapäevad tagasi täheldasid paljud Euroopa ajalehed meeleavalduste aktiivsuse langust. Aga läinud laupäeval toimus järjekordne, viieteistkümnes meeleavaldus – ja see oli märksa rahvarohkem kui nädala eest. Need ajakirjanikud, kes rõõmsalt meeleavaldajate vähenemise üle trummi põristasid, on sedakorda vakka jäänud.

Prantsusmaa: uus aasta, uued protestid, endine segadus >>

Nagu me kõik mäletame, oli esialgu tegemist peaaegu stiihilise reaktsiooniga Pariisi püüdele tõsta kütuseaktsiise. Esimeste meeleavalduste mitteametlikud juhid vältisid hoolikalt poliitilisi loosungeid ja suhtusid ettevaatusega mitmesuguste erakondade katsetesse liikumist erastada. Ei ametlike rühmituste moodustamisest ega valimistele minekust polnud toona juttugi.

Aga süües kasvab isu. Kiusatus võimuvolitused välja teenida kaalub tihtilugu üle õilsad kavatsused üksnes "idee eest" barrikaadidel võidelda. Detsembris teatas sotsioloogiafirma Ipsos, et potentsiaalne valimisnimekiri "kollaste vestide" kaubamärgi all võib saada eelseisvatel kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel 12% häältest. Ja otsekohe leppisid "puhkepäeva meeleavalduste" koordinaatorid üksteise järel kokku kavatsuses oma eestvedajad mandri põhilisse seadusandlikku organisse välja vedada.

Esimesena teatas sellest meeleavalduste algusest peale sageli prantsuse telekanalites sõna võtnud 31-aastane sanitar Ingrid Levavasseur. Ta väitis, et on valminud valimisnimekiri kümnest kandidaadist (loomulikult eesotsas tema enesega) ja kutsus aatekaaslasi üles nimekirja laiendama.

Öelda, et see tekitas lihtsates meeleavaldajates raevu, tähendaks mitte midagi öelda. Sanitari ja teiste nimekirjas esinenute pihta lajatati raevukaid süüdistusi selles, et nad liikumist politiseerivad, seda laiali lamutavad ja seeläbi võimudele kätte mängivad.

Tulemusena loobus Levavasseur esmalt valimiskampaania direktori rollist ning neil päevil teatas juba, et ta kandidaatide nimekirjas ei esine. Aga mõttest Euroopa Parlamenti välja jõuda ei ole tema kolleegid senimaani loobunud.

Protestilaine Prantsusmaal kestab juba nädalaid >>

Kavatsusest moodustada valimisnimekiri nimetusega Kollane Liit teatas Nice'i meeleavalduste koordinaator Patrick Cribouw, oma isikliku nimekirja kuulutas välja veel üks aktivist, näitleja ja kunstnik Thierry Paul Vallette. 51-aastane helilooja Jacqueline Murad, kes on seisnud allumatusaktsiooni lätetel, otsustas ülepea luua uue partei. Aga ehkki tema ei pretendeeri üleeuroopalises kampaanias osalemisele, kavatseb ta alustada 2020. aasta kohalikest valimistest.

Samahästi kui ei tule kahelda selles, et katsed ulatuslikku ühiskondlikku meeleavaldust ühtseks poliitiliseks organisatsiooniks ühendada on määratud läbikukkumisele. Kasvõi sellepärast, et "kollavestide" meeleavaldustele tulevad erinevate, ajuti lausa vastandlike poliitiliste vaadetega inimesed – vasakäärmuslastest paremäärmuslasteni. Emmanuel Macroni majandusjoonega rahulolematuse poolest ühinenud aktivistid vaidlevad omavahel teistes küsimustes kasvõi hääle katkemiseni. Ja juba korduvalt on need vaidlused kujunenud avalikeks kokkupõrgeteks.

Saksa politoloog Adrian Pabst tuli meeleavaldajate ideoloogiat mõista üritades järeldusele, et "kollavestid" kujutavad endast "klassidevahelist ja kultuuridevahelist liitu".

"Neil on paradoksaalsed seisukohad," kirjutab ta, "nad on üheaegselt "tavatähenduses" riigi vastu, kuid valitsusepoolse kontrolli poolt; suure äriajamise vastu, kuid ettevõtluse poolt; ametiühingute vastu, aga tööliste poolt; rahvusluse vatu, et patriotismoi poolt; globalismi vastu, kuid internatsionalismi poolt."

Just sellepärast võitlevad liikumise konkreetsete esindajate lülitamise eest oma valimisnimekirjadesse Euroopa Parlamendi valimistel samaaegselt absoluutsed vastaspooled – Prantsusmaa Kommunistlik Partei ja Marine Le Peni Rahvuslik Liit (veel hiljutise ajani Rahvusrinne). Nii ühed kui teised leiavad suurema vaevata poolehoidjaid meeleavaldajate ridades.

"Kollaseid veste" jälgivad kümned tuhanded politseinikud >>

Le Penile on "vestide" osavõtt eurokampaaniast muuseas kõige kasulikum. Prantsuse sotsioloogiafirma Elabe korraldatud küsitlus tuvastas, et Rahvuslik Liit kaotab "kollase" ühisnimekirja valimistele tulekust kolm protsenti häältest. Terve rida teisi küsitlusi näitab, et "Rahvusliit" võib pretendeerida valimistulemuste poolest Euroopa Parlamendi valimistel esikohale, kuid protestiliikumise näol konkurentsi kujunemise korral asetub ta möödapääsmatult Macroni bloki järel teisele kohale. See annab alust mitmesugustele vandenõuteooriatele sellest, et katsete taga ärgitada "veste" Euroopa Parlamenti minema seisab praegune võim.

"See võib toimida Macroni poliitilise tugevnemise kasuks," oletab samameelselt The Financial Times'i peatoimetaja asetäitja Roula Khalaf.

Poliitilise võimu tipud teevad maksimaalselt jõupingutusi Prantsusmaa võimsa protestiliikumise diskrediteerimiseks. Kui palju näiteks maksab kampaania kõigi "vestide" seostamiseks mõnede aktivistide antisemiitlike sõnavõttudega filosoof Alain Finkielkrauti vastu. Ehkki samahästi kui kõik opositsiooni juhid on selle rünnaku hukka mõistnud, on president ja tema meeskond tõtanud oponente antisemitismis süüdistama.

Teabekampaania Macroni-vastaste aktivistide vastu annab juba tulemusi. Novembrist peale on "kollavestide" meeleavalduste toetusmäär langenud 71%-lt 50%-ni ning nende vastuvõetamatus on kerkinud 11%-lt 34%-ni. "Kollavestide" ühel või teisel kujul valimiskampaanias osalemine politiseerib ühiskondlikku liikumist ja tõenäoliselt tekitab selles veelgi enam pettumust. Nõndaviisi tapab Macron kaks jänest korraga: võtab hääli oma peamistelt oponentidelt (ennekõike Le Penilt) ja suurendab elanikkonna usaldamatust massimeeleavalduste juhtide vastu, lüües samas kiilu nende juhtkonda.

See aga tähendab, et heldekäeline rahastus on teatud valimisstaapides "kollaste vestide" sildi all ilmselt tekkimas (selle tunnusmärke juba esineb). Aga kas tekib sellel mingit seost ka protestiliikumise enesega, see on veel suureks küsimuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

121
Tagid:
Euroopa Parlament, valimised, poliitika, protest, Kollased vestid, Prantsusmaa
Teema:
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (19)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde