Ameerika diplomaat Elliott Abrams

Trumpi erisaadik Venezuelas "valetab, kui vaja on"

66
(Uuendatud 16:51 27.02.2019)
Ameerika uuriva ajakirjanduse reporter, kes rääkis El Mosote veresaunast Salvadoris, süüdistas Elliott Abramsi 1981. aastal Salvadori sõjaväe poolt oma rahva vastu toime pandud repressioonide mahavaikimises. Nüüd on Abrams määratud erisaadikuks Venezuelasse, kuhu ta on tõenäoliselt saadetud valitsust kukutama.

TALLINN, 27. veebruar — Sputnik. Kui vastvalitud Kongressi liige Ilhan Omar muutis Esindajakoja välissuhete komisjoni kuulamised Trumpi administratsiooni Venezuela eriesindaja ülekuulamiseks, jälgis Washington vaid vaikselt olukorda, vahendas portaal Inosmi Briti ajalehe The Guardian.

Vasakpoolsed, eriti need, kes Trumpi poliitikaga Venezuelas ei nõustu, tunnustasid Omari tegevust. Alexandria Ocasio-Cortez reageeris kuulamisele, mille kunagine Somaalia põgenik Elliott Abramsile korraldas sõnadega: "õiglus on võimule pääsenud".

1980. aastatel oli Abrams Reagani administratsiooni võtmeisik. Siis toetas ta El Salvadori valitsust kodusõjas ja seejärel aitas maha vaikida teavet Salvadori sõjaväe repressioonidest oma rahva vastu. Samal ajal astusid paljud tema kaitseks välja, nimetades teda "ustavaks riigiametnikuks".

Kommentaator Max Boot nimetas Omari käitumist "sobimatuks ülekuulamiseks", milles "kõik läks valesti".

Venezuelast on saamas "majanduslik Süüria">>

The New York Timesi endine reporter Raymond Bonner vaatas seda kemplemist pealt suure huviga. Omal ajal kajastas ta koos Alma Guillermoprietoga Washington Postist El Mozote veresauna sündmusi. El Mozote veresaun oli üks Salvadori valitsuse poolt toime pandud kolmest metsikusest, mis leidis aset 1981. aastal riigi idaosas Morazani provintsis. Kokku tapeti umbes 800 inimest, ohvrite seas olid ka vaid paari päeva vanused imikud. Paljusid oli enne tapmist piinatud ja vägistatud.

USA administratsioon, milles Abrams oli riigisekretäri abi inimõiguste alal, üritas neid teateid ümber lükata. Abrams nimetas Bonneri reportaaže "kommunistlikuks propagandaks" ja kuulutas, et El Salvadori valitsus on "saavutanud uskumatuid tulemusi". Nüüd elab Bonner Austraalias, teises maailma otsas, kaugel nii Salvadorist kui Washingtonist. Tal on Sydney's raamatupood.

Jaanuaris teatas Trump, et Abrams võtab üle eriesindaja missiooni Venezuela, mis ägab hüperinflatsiooni ja toidupuuduse käes. Ameerika Ühendriigid mõistsid Venezuela presidendi Nicolas Madurole hukka, nimetades teda türanniks ja tunnustasid opositsiooni esindajat Juan Guaydod presidendina. Trump hoiatas otsustavalt Venezuela sõjaväelasi juhuks, kui nad jätkavad Maduro valitsuse toetamist.

Kokkupõrgetes Venezuela ja Colombia piiril on sadu kannatanuid>>

Bonner on sellise valiku pärast mures. "Arvestades tema senist teenistuskäiku ja varasemaid teeneid, kahtlen ma, kas sellisele inimesele ikka tasuks usaldada sellist delikaatset välispoliitilist ametikohta," arutleb ta.

"Ta saadetakse Ladina-Ameerikasse välispoliitilisele tööle ilmselt valitsuse kukutamiseks. Ma ei kahtle, et ta saaks sellega suurepäraselt hakkama, kui ta teeks kõik vastupidi, mitte nii, nagu tookord Salvadoris. Tookord toetati valitsust, mis seda ei väärinud, kuid nüüd tahetakse valitsust kukutada ja kehtestada demokraatia."

Bonner ei ole kindel, et Trumpil oli isiklikult mingit pistmist Abramsi ametisse nimetamisega ja usub, et tõenäoliselt allkirjastas president dekreedi üksikasjadesse süvenemata.

Väidetesse, et Trumpil on hoolikalt läbimõeldud välispoliitika, suhtub ta skeptiliselt ("See on ju vaid oksüümoron (teravmeelne rumalus, vastandlike mõistete ühendamine – toim.) - Trumpi välispoliitika! Ma ei tee nalja."). Kuid ta ei kahtle, et Abrams teenib presidenti tões ja vaimus.

"Ta täidab Trumpi korralduse," ütleb ta, "Salvadori aegadest peale on selge, et ta teeb kõik endast oleneva, et presidendi ülesanne täita. El Salvadoris toetati ühe diplomaadi sõnul "huntat, mis tappis isegi nunnasid", Venezuelas aga vabanetakse vastumeelsest valitsusest. Ja kuna ta on ka varem valetanud, kui asjaolud seda nõudsid, ehk "eksitanud Kongressi ja avalikkust," jätkab ta sama tegevust ka Venezuelas. Nii et kui te olete Trump, siis paremat inimest te ei leia. Ta on just see, mis vaja."

Bonner tunnustab, et Omar tõstis esile Abramsi teenistusregistri, kuid tema käitumisest pole ta vaimustuses. Tema ülekuulamist nimetas ta "kohutavaks".

"Hea veel, et vähemalt keegi huvi tundis, mille eest Abrams sellele ametikohale määramiseks esitati. Ta tegi õigesti, kui seadis kahtluse alla tema moraalse palge. Ma arvan, et veel tulnuks küsida, kuidas sellised inimesed üldse vee peal püsivad."

Riigipöördekatse Venezuelas>>

Venezuelas toimuvad 21. jaanuarist peale massilised meeleavaldused ametisoleva presidendi Nicolás Maduro vastu. Parlamendi spiiker Juan Guiadó kuulutas enda ajutise valitsuse tegutsemise ajaks riigipeaks, vahendas Sputnik Eesti.

USA presidendi nõunik riikliku julgeoleku küsimustes John Bolton
© Sputnik / Алексей Никольский

Guaidót on toetanud USA, Brasiilia, Kanada, Argentina, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Guatemala, Honduras, Panama, Paraguay, Peruu, Gruusia, Albaania ja hulk teisi riike. Väliminister Sven Mikser teatas esmaspäeval, 4. veebruaril, et Eesti tunnustab Juan Guaidod Venezuela Bolívari Vabariigi ajutise presidendina.

Samas on Maduro nimetanud Guaidót "Washingtoni käpiknukuks".

Lavrov: USA on Venezuelas igasuguse häbitunde kaotanud>>

Moskvas jagatakse tema seisukohta. Välisminister Sergei Lavrov rõhutas, et Venemaa on valmis aitama luua dialoogi seadusliku presidendi ja opositsiooni vahel.

Samuti on Maduro toetuseks sõna võtnud Mehhiko, Hiina, Türgi, Indoneesia ja hulk teisi riike.

66
Tagid:
erisaadik, Donald Trump, USA, Venezuela
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde