Kohtla-Järve

Vene lipp Kohtla-Järvel: kuidas Eestis libauudiseid levitatakse

183
(Uuendatud 17:54 20.02.2019)
Vene Föderatsiooni lipp Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone ees, mis heisati väidetavalt Keskerakonna teadus- ja haridusministri Mailis Repsi visiidi auks, lehvis seal tõesti. Paraku täiesti teisel põhjusel. Sellest, kuidas libauudist luuakse, räägib lähemalt Sputnik Eesti.

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teave Kohtla-Järvel lehvinud Vene lipu kohta osutus klassikaliseks libauudiseks, mida levitasid Keskerakonna rivaalid võitluses kohtade eest Eesti parlamendis – Vabaerakond ja Reformierakond.

19. veebruaril toimunud Mailis Repsi Kohtla-Järve visiidil arutati kakskeelse riikliku gümnaasiumi loomise plaani linnas.

Eesti Vabaerakonna liige Juku-Kalle Raid avaldas oma Facebooki-lehel foto Kohtla-Järve linnavalitsuse hoonest, kus lisaks Euroopa Liidu, Eesti ja Kohtla-Järve linnalipule lehvis ka Vene trikoloor.

"Täna külastas Kohtla-Järvet Mailis Reps, et sulgeda Eesti kool, kauplus, ajalehekiosk ja veel midagi, mille auks on kohalikud "repsikad" Venemaa lipu heiskasid," kirjutas Raid. 

"See," jätkas Raid, "ületab juba kõiki piire: kuidas tsentristid ja "korrumpeerunud Ida-Virumaa võimurid üksteisele ämbritega kalõmmi toovad."

Vabaerakond mõtleb otsib oma lubadustele katteallikaid >>

Riigikogu Vabaerakonna kandidaat kutsus üles Keskerakonna eest mitte hääletama ja lubas võidelda kogu oma võimuga eestikeelse hariduse eest, kui ta Riigikogusse peaks pääsema.

Uudis levis kiiresti sotsiaalvõrgustikus, kuna paljud kasutajad jagasid seda või kirjutasid kommentaare.

Üks levitajatest oli näiteks Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.

Reformierakonna pensionitõusulubadus läheks maksma 266 miljonit eurot >>

Seega on suur hulk Eesti elanikke libauudise ohvriks langenud.

Karpi tuli aga avada hoopis teiselt poolt

Seda, kas uudis oli õige ja miks Kohtla-Järvel Venemaa lipp lehvis, olnuks lihtne kontrollida. 

Linnavalitsuse sekretär teatas Sputnik Eestile, et Venemaa lipp heisati tõesti linnavalitsuse hoone ees, kuid seda tehti päev enne Mailis Repsi külastust ja täiesti erineval põhjusel.

"Meie linna saabus ametliku visiidiga Vene delegatsioon. Asjaolu, et Mailis Reps meid samal ajal külastas, on lihtsalt juhus," selgitati linnavalitsusest.

Asjaolust, et Facebookis avaldatud uudis ei vasta tõele, teatas ka Eesti peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas, märkides, et tegemist on valimiskampaania räpaste meetoditega. 

Tõsi, oma Facebooki-sõnumis mainis ta ainult tsentristide peamist konkurenti - Reformierakonda ja mitte Vabaerakonda, mis viimaste reitingute kohaselt * ei ületa parlamenti pääsemiseks vajalikku viit protsenti.

"Uskumatu, kahju ja lihtsalt pole sõnu... kuidas Reformierakond lõhub Eestit valeuudistega. Nende samade võtetega, mille vastu võitleme koos oma liitlastega NATOs ja Euroopa Liidus. Palun jagage ja aitäh Õhtulehele ausa hinnangu eest!" kirjutas Jüri Ratas Facebookis. 

Kas kõik vahendid on head?

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, toimub 3. märtsi Riigikogu valimisete eelõhtul osapoolte vahel äge valimisvõitlus. 

IRL
© Sputnik / Вадим Анцупов

Viimati kritiseerisid parempoolsed Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa eelpool mainitud Mailis Repsi ja kakskeelse gümnaasiumi loomist Ida-Virumaale, kutsudes sellist sammu "Venemaale võimaluse loomiseks piirkonna hõlpsaks hõivamiseks, põhiseaduse rikkumiseks ja Eesti vaimu allasurumiseks."

Eesti keelt kõneleva elanikkonna toetust omav Reformierakond sai aga EKRE-lt nahutada venekeelse kogukonnaga flirtimise eest.

* Kantar Emori ühe viimase küsitluse kohaselt saaksid 7. veebruari seisuga tsentristid parlamendivalimistel kõige rohkem hääli (26,5%). Reformierakond ja EKRE on 24,5% ja 18,9% vastavalt teisel ja kolmandal kohal.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine
183
Tagid:
Juku-Kalle Raid, Mailis Reps, Reformierakond, Vabaerakond, keskerakond
Samal teemal
Sotside lubadus pensioni ja õpetajate palkade tõusuks maksab 320 miljonit eurot
Eesti 200 valimislubadused maksavad üle miljardi aastas
Keskerakonna kalleimateks valimislubadusteks on sotsiaaltoetused ja teedeehitus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde