George Soros

Soros on paanikas: Euroliitu ootab NSV Liidu saatus

146
(Uuendatud 11:15 13.02.2019)
Ameerika miljardärist finantsist George Soros teatas oma artiklis pealkirjaga "Euroopa, ärka palun üles", et Euroopa Liit võib kokku variseda samuti, nagu see juhtus Nõukogude Liiduga.

TALLINN, 13. veebruar – Sputnik. "Euroopa liigub hääbumise suunas ja Euroopa rahvas peab üles ärkama, enne kui on liiga hilja. Kui seda ei tehta, astub EL 1991.a. NSV Liidu teed," vahendab RIA Novosti Sorose Project Syndicate'i veebilehel avaldatud artiklit.  

"Meie juhid ega tavalised kodanikud ei mõista, et kohe saabub otsustav hetk," lisas ta.

Sorose sõnul on "otsustavaks hetkeks" 2019. aasta mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Ta märgib, et erinevatel põhjustel on "Euroopa-vastastel (totaalse globaliseerumise vastastel – Toim.) jõududel valimistel konkurentsieelis", muuhulgas ka aegunud parteisüsteemi tõttu.

Soros märkis, et praegune parteisüsteem aitab neid, kes soovivad asendada väärtused, millele EL seni tugines "radikaalselt erinevatega".

Hiina oht: veerand triljoni suurune "rööv" >>

Tema arvates on peatähelepanu hetkel keskendunud üleeuroopaliste ja rahvuslike jõudude eraldamisele.

Sorose partner: saime valmis eelmisest veel vägevama maailmakriisi >>

Sorose sõnul on Saksamaa Roheliste partei ainus järjekindel Euroopa-meelne partei, kõige tõsisemaks ohuks olevat aga Euroopa Rahvapartei (EPP), mida ta süüdistas põhimõttekindlusetuses. 

Soros rõhutas, et globaliseerumismeelsed parteid peavad valimiste võitmiseks Euroopa huvid isiklikest kõrgemale seadma. 

"Praegune juhtkond (Euroliidu - Toim.) meenutab NSV Liidu kokkuvarisemise aegset poliitbürood, mis jätkab dekreetide väljastamist, nagu sõltuks neist endiselt midagi," kirjutab finantsspekulant. 

Встреча в Кремле Председателя Президиума Верховного Совета СССР Андрея Андреевича Громыко (справа) и американского финансиста Джорджа Сорос
© Sputnik / Юрий Сомов
Soros ja Gromõko 1988. aastal Moskvas

"Esimene samm, kaitsmaks Euroopat nii sise- kui ka välisvaenlaste eest, on mõista ähvardava ohu ulatust. 

Teiseks on vaja äratada unnesuikunud Euroopa-Ühendriike pooldav enamus ja nad mobiliseerida, et kaitsta "väärtusi, millele EL rajati."

Sorose fonde on korduvalt süüdistatud mitme riigi valitsuste kukutamises ja selle katsetes. "Finantsist" ise ei eita, et tema raha aitas näiteks kaasa nii esimese oranži revolutsiooni korraldamisele Ukrainas 2004. aastal. kui ka ja "Euromaidanile" aastal 2014.

Praegune Ukraina president Petro Porošenko andis Sorosele vabaduse ordeni "tema isiklike teenete eest Ukraina riigi rahvusvahelise maine tõstmisel".

Sorose sünnimaa Ungari peaminister Viktor Orban kritiseeris Sorost korduvalt. Riigipea sõnul sekkusid Ungari valimiskampaaniasse oligarhi poolt rahastatud ühiskondlikud rühmitused ning propageerisid lisaks immigratsiooni toetamist riigis.

Eesti rahvuslased palusid Ungari rahvalt vabandust >>

2018. aasta juunis kiitis Ungari parlament heaks rea seadusettepanekuid, mida tuntakse ühisnimetuse "Peatage Soros" all. Seadusuuendused, piiravad valitsusvälistele organisatsioonide tegevust ja muudavad ebaseadusliku sisserände soodustamise kuriteoks.

146
Tagid:
Euroliit, lobitöö, spekulatsioon, George Soros, globaliseerumisvastased, globalism
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
"Demokraatia kahjustamise" eest karistatakse esmakordselt tervet riiki
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde