Illustreeriv foto

Suurest innust suure segaduseni: britid on Brexitist ära ehmunud

102
(Uuendatud 20:09 11.02.2019)
Mida sügavamale metsa lähed, seda hirmsam hakkab. Eriti raha pärast karmanis. Kujutluspilt EL-iga jumalagajätmisest enamiku Tema Majesteedi alamate silmis muutunud rõõmsameelsest üsna süngeilmeliseks.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Aga võib-olla see targu hoopis määramata ajaks edasi lükata? Umbes nii võib kirjeldada brittide hingeseisundit, kes on Brexitist ja iseäranis kogu selle suurejoonelisest koomiliseks muutunud looga kaasaskäivast teabepoliitilisest saatemuusikast sõna otseses mõttes ära kurnatud. Sotsioloogid on kokku rehkendanud, et juba üle poole riigi elanikest pooldab EL-ist lahkumise edasilükkamist.

Öeldakse, et tarvis oleks veel üht-teist Brüsselilt välja kaubelda või ülepea uus referendum korraldada. Tõsi küll, teistkordne üldrahvalik hääletus alavääristaks iseendast seda demokraatlikku institutsiooni. Nagu lapsed ütlevad: esimene sõna on kõige hinnalisem. Nii et see ettevõtmine pole sugugi ohutu ja vaevalt küll London säärasele "retsidiivile" välja läheb.

Eestis elavad britid pole kodakondsusest huvitatud>>

Aga et Euroopa Liidu ametkondadega läbirääkimisi jätkata – seda küll, palun väga. Tänu viimastele aastatele on siin kõvasti kogemusi kogutud. Ja suurem määral kasutult. Igaüks tirib tekki enda poole – ja eks see ongi tegelikult kogu lugu.

Vähe sellest, 49 protsenti brittidest on veendunud, et ilma lepinguta Brexit kujuneb majanduskatastroofiks. Ning see toob riigile vältimatult pikaajalist, kusjuures hiigelsuurt kahju. Niiviisi jääb päevakord Suurbritannia sõbralikust Euroopa perest vormilise lahkumise osas sisuliselt muutumatuks – ei mingit dünaamikat ega mingit edasiminekut. Aeg läheb, aga peaaegu mitte midagi ei muutu.

Näiteks praegu, nagu ka aasta tagasi oli päevakorral arutelu kolme tee üle, mida pidi London võib liikuda: järsk lahtirebimine Brüsselist, "sõbralik" kokkulepe või protsessi külmutamine. Kusjuures juba pooleteise kuu pärast peab riik põhimõtteliselt EL-ist lahkuma. Samas aga Suurbritannia parlamendi poolt ratifitseeritud lepingut pole olnud ega olegi. Paljudele ei meeldi lepingu sisu ja lahkumise tingimused, mida Theresa May tungivalt nõuab. Ja mis Brüsselile meeldivad. Ning nende "kolme heinakuhja vahel" Euroopa poliitilised ladvikus longivadki.

Eesti: Brexiti lepingu muutmiseks peavad britid oma positsioone muutma>>

Esineb ka raskendavaid asjaolusid eriarvamuste näol paljude Šotimaa ja Põhja-Iirimaa autoriteetsete esindajate poolt, kes on eri meelt selles, mida peab nende väike koduriik ühe või teise stsenaariumi puhul ette võtma. Ega saa öelda, et see arvamus töötab Suurbritannia riikluse tugevdamise ja Ühendkuningriigi elanike ühise nimetaja kasuks.

Aga kui uljalt ometi kõik 2016. aasta suvel pihta hakkas! Üle poole brittidest (neis samadest, kes nüüd on ärevuse ja kahtluste küüsis) hääletas referendumil Brexiti poolt. Nad olid ometigi veendunud, et iseseisvalt ujuma pääsedes omandab Suurbritannia kunagise kuningliku vägevuse, saab veel rikkamaks ja hakkab maailma poliitikas kvalitatiivselt hoopis uut rolli etendama, lakates USA varjuks olemast.

Brexit – protsess läks käima>>

Aga ei: mida sügavamale metsa, seda rohkem puid. Eriti majanduses. Pilt on järkjärgult muutunud rõõmsameelsest üsna süngeks. Tegelik küsimusega tutvumine on sundinud paljusid illusioonide ja optimistlike väljamõeldistega hüvasti jätma. Nii see tavaliselt ongi: sporaadiline iha radikaalsete muutuste järele asendub kartusega. Või siis igal juhul sooviga neid võimalikult edasi lükata. Nagu säärastel puhkudel öeldakse – kalevi alla toppida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

102
Tagid:
EL, referendum, britid, Brexit
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde