Stenbocki maja

Võimuliit otsustas mitte toetada VEB Fondi kahjude hüvitamist

88
Koalitsiooninõukogu otsustas tänasel, 11. veebruari istungil mitte toetada eelnõu, millega Eesti riik hüvitaks rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele.

TALLINN, 11. veebruar — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas märkis, et see, kas kunagi võib rahaline hüvitamine toimuda, on järgmise koosseisu küsimus.

"Kui on küsimus selles, et kas riigikogu läheb koalitsiooni arvates ka selle otsuse eelnõu vastuvõtmisele selles koosseisus, siis vastus on, et ei lähe," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pärast koosoleku lõppu.

Ratase sõnul oli see valitsuse ühine seisukoht, vahendas Pealinn BNS-i.

Riigikogu arutas VEB Fondi juhtumi põhjal riiklikku vastutust>>

"Tänases olukorras ei nähtud koalitsiooni poolt võimalust seda lõplikult otsustada riigikogus," sõnas ta.

Ratas ütles, et see, kas kunagi võib rahaline hüvitamine toimuda, on järgmise koosseisu küsimus.

Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest juht Jaanus Karilaid on VEB Fondi sertifikaadi omanikele hüvitise maksmise teemat üleval hoidnud aastaid. Eelnõuga oleks makstud fondi sertifikaadiomanikele 15 miljonit eurot.

Pärast seda, kui VEB Fondi kahjude hüvitamisele eelnõu riigikogus esimese lugemise läbis, selgus, et tõenäoliselt on eelnõu vastuolus Eesti Panga seaduse ja riigieelarve strateegiaga. Teise lugemise eel läks eelnõu õiguskomisjoni, mis hakkas arutama Jüri Raidla õiguslikust analüüsist tulenevat ettepanekut, mis vastuolud kõrvaldaks.

Eelmisel õiguskomisjoni istungil tekkis muudatusettepanekutes 5:5 patiseis. Teisipäevasel istungil täiendas õiguskomisjon aga päevakorda ning Raidla sõnastatud ettepanekud leidsid toetust häältega 6:1 – vastu oli Reformierakond, samuti jäi üks vabaerakondlane erapooletuks, teatas komisjoni esimees keskerakondlane Jaanus Karilaid.

"Seega on õiguskomisjon eelnõust vastuolud kõrvaldanud. Suurde saali minnakse siis, kui koalitsiooninõukogu on andnud sellele oma heakskiidu," ütles Karilaid toona pressiteate vahendusel. "Täna pole veel selge, kas ühiskond on valmis sellisel viisil sotsiaalset õiglust kaaluma."

Õiguskomisjon on aga tema sõnul selles küsimuses lõpphääletuse korraldamiseks kõik endast oleneva teinud – läbitud on eelnõu esimene lugemine, ette on valmistatud õiguslikult korrektsed muudatusettepanekud, eelnõu on valmis lõpphääletuseks.

"Läti Šveitsi" lõpp: kuidas USA Riiat rahast loobuma sundis>>

"Lisaks oleme korraldanud suures saalis ka VEB Fondi teemalise riiklikult tähtsa arutelu," märkis Karilaid.

Esimesel lugemisel olnud eelnõu versiooni järgi maksaks Eesti riik viiele ettevõtjale 14 miljonit eurot seoses VEB Fondi tõttu tekkinud kahjuga. Otsuse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme 2017. aasta septembris.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Михаил Палинчак

Esialgne versioon, mis ka esimese lugemise läbis, nägi ette kahju kompenseerimine valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud, teatas riigikogu pressiteenistus esimese lugemise järel.

VEB fond loodi 1993. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond.

VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.
 

88
Tagid:
Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, koalitsioon, VEB Fond
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde