USA dollar

Kannatus on katkenud: Venemaa ja Iraan loobusid USA dollarist

219
(Uuendatud 18:39 10.02.2019)
Venemaa ja Iraan, kes Süüria liitlastena sattusid Washingtoni järjekordsete sanktsioonide nimekirja, on valmis oma uksed USA dollari ees lõplikult sulgema. Nagu teatas Venemaa suursaadik Teheranis, ei hakata vastastikustes arveldustes enam dollarit kasutama.

TALLINN, 11. veebruar — Sputnik. Ainult rubla ja rial, äärmisel juhul euro. Needsamad protsessid on Moskva juba käima pannud tehingutes Hiina, India ja Türgiga. Ka Euroopa Liit ei soovi oma toodangu eest dollarites tasu saada. Asjatundjad on veendunud, et Iraan ja Venemaa näitavad OPEC-ile, et võib ka ilma dollarita läbi saada. Sellest, kes ja kuidas Ameerika Ühendriikide rahaühikust loobub, on juttu RIA Novosti artiklis.

Iraan jätab dollariga hüvasti

Praegu teostatakse maailma kaubanduses kuni 70 protsenti tehingutest dollarites, kuid juba nähtavas tulevikus tuleb "ameeriklasel" oma aplust talitseda. Dollarivastases blokis on üha rohkem osalisi, kes on sattunud sanktsioonide alla ning Washingtoni agressiivsest ja ettearvamatust välispoliitikast väsinud.

Venemaa, Türgi ja Iraan arutasid Idlibi stabiliseerimist
© Sputnik / Михаил Климентьев

Juba 2018. aasta aprillis loobus Teheran USA valuutast ja viis kõik rahvusvahelised arveldused üle eurole.

"Dollar pole Iraanis niisamutigi käibel, kaubavahendajad eelistavad oma tehingute tarbeks alteratiivseid vääringuid. Enam ei ole mingit põhjust dollaripõhiseid arveldusi rakendada," teatas kohaliku keskpanga esindaja.

Eurodes tasub Iraanile nafta eest juba India, kusjuures selles riigis areneb majandus kiiresti (2018. aasta tulemuste põhjal eeldatav majanduskasv on 7,5 protsenti SKP-st) ja energiaressursse vajatakse seal üha enam. Venemaa ja Iraani edusammud majanduse dedollariseerimisel võivad aga saada eeskujuks teistele OPEC-i ja OPEC+ osalistele. Esmajoones järgib nüüd seda kurssi Saudi Araabia.

Euroopa riigijuhtide vandenõu Ameerika Ühendriikide vastu "ajab Trumpi raevu">>

Dollaritest Iraani nafta eest tasumisel kavatseb loobuda ka Euroopa Liit. Läinud aasta septembris teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et Trumpi poolt vallapäästetud kaubandussõdade tõttu kaotab Euroopa sadu miljoneid dollareid, ja tuletas meelde, et 80 protsendi energiaimpordi eest tasub Euroopa Ameerika Ühendriikide valuutas, mis on käib risti vastu igasugusele loogikale.

"Ent see, et Euroopa ettevõtted ostavad Euroopa oma lennukeid dollarite, aga mitte eurode eest, on ülepea absurd," nentis Juncker.

Sõnadelt on eurooplased tegudele asunud. Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia on juba loonud Iraaniga arveldamise mehhanismi – INSTEX-i (kaubatehingute tugivahendi) – , mis põhineb Euroopa valuuta kasutamisel.

Teheran viis pühapäeval läbi ballistilise raketi katsetuse
© Sputnik / Владимир Федоренко

Edaspidi igal pool

Loobumine dollarist arveldustes peamise eksportkauba – nafta – eest on oluline samm, milleks Venemaa on valmis. Analüütikud kinnitavad, et USA valuuta saab juba praegu välistada mitte ainult kaubatehingutes Iraaniga, vaid ka Hiinaga ja samuti Türgiga. See protsess on juba alanud.

Nafta, gaasi ja hulga muude kaupade eest teisel viisil tasumises leppisid Venemaa, Iraan ja Türgi kokku 2018. aasta keskel. Kuskuures 2017. aasta kokkuvõttes teostas Türgi laias lastus üheksa protsenti oma ekspordist Venemaale oma riigi valuutas ja sellega piirduda ei kavatse.

Türgi Vabariigi ekspordiettevõtete assamblees märgiti, et ollakse valmis kasutama kaubanduses "igasuguseid vahendeid ja mehhanisme", et suurendada rahvusvaluutas arveldamise osakaalu – niisuguse ülesande on valitsus neile püstitanud.

Seda valmidust on Ankara üles näidanud, sõlmides olulise rahvusvahelise lepingu. 2019. aasta sügiseks saabuvad Türgi armee relvastusse Venemaa õhutõrjesüsteemid S-400. Tehing sooritatakse ilma USA dollari osaluseta.

Samal kombel talitab ka India – Venemaa suurim partner sõjatehnika valdkonnas. Viie rügemendi S-400 komplektide eest hinnaga ligi 5.4 miljardit dollarit tasub New Delhi rublades.

Omavahelistes tehingutes plaanivad Türgi ja India üle minna arveldustele liirides ja ruupiates.

"Ekspordi- ja imporditehinguid võib sooritada kummagi riigi valuutas, mis vähendab valuutakursside kõikumiste negatiivset mõju," on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan varem teatanud.

Esmajärjekorras hõlmab see tuumaenergia valdkonda.

Eeskuju selle kohta, kuidas dollarist sõltumist õigel kombel vähendada, pakub Venemaa koos oma suurima kaubanduspartneriga – Hiinaga.

2018. aasta jaanuarist novembrini kasvas kummagi riigi valuutas sooritatud vastastikuste arvelduste maht 48 protsendi võrra. Riiklikes vääringutes tehtud üldarvelduste osakaal ulatus 15 protsendini ja jätkab kasvamist.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Nagu teatas ülemaailmse turvalisuse instituudi tegevdirektor Gal Luft, peab USA praegu majandussõda paarikümne riigi vastu, kus SKT kogumaht ulatub üle 15 triljoni dollari. Just need riigid määravadki dollari saatuse ülemaailmse valuutana. Otsustav sõna aga on öelda Hiinal ja Venemaal.

219
Tagid:
Süüria, USA, Venemaa, Iraan
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde