Makedoonia sõhaväelased paraadil

Number 30: NATO neelab Makedoonia, sõjaoht suureneb

123
(Uuendatud 17:26 10.02.2019)
Kas NATO piiride laiendamine muudab maailma turvalisemaks? Kindlasti mitte. Mis on eriti ohtlik - Washington ja Brüssel pööravad kõrgendatud tähelepanu Euroopa "püssirohutünnile" - Balkani riikidele, kust maailmasõda kord juba algas.

Sergei Iljin – raadio Sputnik

Makedoonia, mis märgitakse varsti Euroopa poliitilisele kaardile Põhja- Makedooniana, on mõne hetke pärast täieõiguslik NATO liige. 

Vaidlused Kreekaga, mille territooriumil asub samanimeline ajalooline piirkond, on lahendatud ja väike Balkani riik liitub käesoleval aastal alliansiga selle 30. liikmena.

6. veebruaril allkirjastati Brüsselis NATO peakorteris vastavasisuline protokoll. Ülejäänu on vaid tehnika küsimus.

Dokumendi signeerimine tõi loomulikult kaasa Kosovo viivitamatu reaktsiooni, kus sündmust soojalt tervitati.

See Läänemaailma toetatav riigitaoline moodustis, mis kujutab endast piirkonna jaoks suurt ohtu - peamiselt oma kriminaalsete ja äärmuslike vaadete tõttu - kiidab välkkiirelt heaks kõik algatused, mis on suunatud Venemaa, Serbia ja kõigi teiste vastu, kes ei ole nõus Läänemaailma valitseva seisundiga.

NATO juht Jens Stoltenberg nimetas protokolli allkirjastamist ajalooliseks hetkeks ja Lääne sõjalis-poliitilist blokki - perekonnaks, mis muudab maailma paremaks ja ohutumaks, toetades vabadust ja demokraatlikke väärtusi.

Need väited on tagasihoidlikult väljendudes küsitavad. Endise Jugoslaavia territooriumil, Iraagis, Liibüas, Süürias ja Afganistanis elavad inimesed, kes on NATO "väärtustega" lähemalt kokku puutunud, võiksid Stoltenbergiga vaielda. Vastuväidetest neil puudust ei oleks.

Ainuüksi julgeoleku osas kõlavad NATO juhi sõnad võltsilt. Jah, allianss laieneb, mis on pikka aega olnud kogu tema olemasolu eesmärk ja täitnud uue sisuga organisatsiooni, mis loodi võitlemaks vastasega, keda enam ammu olemas pole.

Jutt on muidugi sotsialistlike riikide laagrist. Kuid kas NATO piiride laiendamine muudab maailma turvalisemaks?

Ei, kindlasti mitte.

Erinevad Ameerika poliitikud, endised ja praegused kõrged ametnikud väidavad regulaarselt, et alliansi laienemine on vastus Venemaale ja tema presidendi tegevuse tagajärg.

Kas tõesti? Enne 2000. aastat, mil Vladimir Putin võimule tuli, laienes NATO neljal korral.

Esmalt lisati algsele koosseisule sellised riigid nagu Saksamaa, Kreeka, Türgi ja Hispaania.

Seejärel - Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Ja kõik see juhtus tükk aega enne Vladimir Putini saabumist.

Teisisõnu oli laienemine osa algsest plaanist ning jätkub ka edaspidi.

Lisaks sellele väljus USA raketitõrjeleppest, INF lepingust ja tõenäoliselt ka START kokkuleppest.

Lääne liidrirollis olevad Ameerika Ühendriigid hävitavad sihikindlalt ja visalt veel hingitsevat strateegilist tasakaalu.

See toob paratamatult kaasa tagajärgi. Annaks Jumal, et vaid poliitilisi, mitte sõjalisi.

Mis on eriti ohtlik - Washington ja Brüssel pööravad kõrgendatud tähelepanu Euroopa "püssirohutünnile" - Balkani riikidele, kust maailmasõda kord juba alguse sai.

Makedoonia (Põhja-Makedoonia) vajadust NATOga liituda serveeriti klassikaliselt: väites, et Vene luureametnikud, diplomaadid ja erinevate valitsusasutuste esindajad üritasid sekkuda selle riigi siseasjadesse.

Seetõttu on ainus pääsetee Moskva intriigidest NATO rüpes. Vahetult enne seda ühines NATO-ga Montenegro.

Sealsamas on ka Sloveenia ja Horvaatia. Samuti käib töö Bosnia ja Hertsegoviina allianssi kaasamiseks.

Ideaaljuhul sooviks Lääne ka Serbia enda külge liita, lõigates ta täiesti Venemaast ära. Neelates seega "kogu" endise Jugoslaavia territooriumi, millel on tohutu geopoliitiline tähendus.

Meeleavaldused Makedoonias
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Kuid mida rohkem riike NATO-ga liitub, seda enam vastutegevust ülejäänud talle osutavad. Vanemate alliansiliikmete lootust sõjategevust oma piiridelt Ida-Euroopa väiksemate vendade territooriumile viia võib ju mõista, kuid Venemaa uus sõjaline doktriin ja suutlikkus neile seda võimalust ei paku.

Lisaks pole jutt mitte ainult Venemaast. On ka teisi tugevaid ja arenenud, oma seisukohaga riike. Kasvõi Hiina.

Niisiis, NATOt kangekaelselt ja isegi sõgedalt itta laienedes suurendab allianss vaid vastuolusid ja pingeid kogu maailmas.

Millisest demokraatiast ja julgeolekust siin rääkida saab? Piinlik lugu.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

123
Tagid:
Balkanimaad, Jens Stoltenberg, Makedoonia, NATO
Samal teemal
Makedooniast saab NATO täisliige
Makedoonia: Brüssel ja Washington näitavad tuulelipu põhimõttekindlust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde